1. Pihustir?hu t?stmine: kui neid t?sta, v?heneb silindrisse pihustamise aeg, ehk siis rohkem k?tust l?heb tagasivoolu kaudu paaki tagasi. Vabalthingava r?hud v?ib t?sta kuni turboka tasemele. T?psed numbrid on eri mootoritel erinevad ja neid ei hakka praegu peast pakkuma. Selle tulemusena langeb k?tusekulu ja s?ilib samas j?ud ka k?rgetel p??retel. Enda viimane diisel jooksis nt kuni 7000rpm-ni, aga selliseid katsetusi tuleks teha vaid mehhaaniliste klapit?ukurite puhul, mitte h?draulilistega (ka v?istlusautodel vahetatakse need mehhaanlisteks). R?hkusid t?stetakse pihustivedru pingsuse muutmise abil nende seibikestega seal sees.
2. Pihustir?hkude ?htlustamine: v?hese t??ga on v?imalik need r?hud ?htlustada ca komakoha v?rra (10x) t?psemalt kui tehaseseadistus ette n?eb. Hobuj?ude tuleb juurde nii et tunned kohe, samuti muutub k?ik palju ?htlasemaks.
3. Alles seej?rel tuleks asuda s??tenurga kallale, mis tuleks ajada paika kas v?ga t?pselt v?i isegi grammi v?rra varasemaks. Suitsuvine on diislitel taga ning k?ivitusjamad sageli just sellep?rast, et s??de hiline. S??tenurk peab olema t?pselt vastavuses iga pihusti pritseajaga, sellep?rast oligi vaja need pihustid enne ?htlustada nii palju kui v?imalik. VAGi mootoritel saab s??tenurga paika reeglina kella v?i stroboga. Vanal mootoril see ?nnestuda ei pruugi ning v?ibolla tuleb see panna l?puks ikkagi paika tagumikutunde j?rgi, mis on kogenud remondimehe k?es kah t?iesti tulemuslik t??meetod. Enda rekord oli ?hel 59kW 1.6 mootoril, kus selle peale kulus terve p?ev, hommikust ?htuni, aga tulemus oli ka seda v??rt:). Ehk siis auto muutub iga korraga v?imsamaks, paraneb alumise otsa v??ne, ja kui ei tea, kui heaks selle peab saama, siis ei pruugi tekkida motivatsiooni j?rjekordselt oma t??d ?le hakata tegema. Teenindusi ei ?nnestu kahjuks isegi mitte rahaga motiveerida, sest keegi ei viitsi raisata tervet p?eva nii lihtsa t?? peale.
4. Pumba reguleerimine: paljud pumbad on ?levaatuse tahma hirmus reguleeritud nii, et tahmasuse anal?saatori n?it oleks ideaalne. T?si, see on lihtne, aga mitte alati praktiline. Loomulikult, mida rikkamaks segu keerad, seda rohkem tahma ja seda v?imsam. N?rvilise s?idustiili juures ei anna see ka erilist kululisa, kuna v?heneb kiirenduse (k?rgete p??rete) aeg, edasi saad panna juba madalama k?igu ja sealt ka kokkuhoid. Samas kui on pikalt ainult maantees?itu, tasub t?esti segu lahjaks keerata, sest siis annab see v?iksem v?imsus ka ?konoomia. N?iteks mu praegune 3.3TD annab selle pealt maanteel ja linnas kokku (ma ei ole raske jalaga) ca 3-4L v?idu k?tusekulus 100km kohta. Kes tahab maksimumi, v?iks reguleerida pumbast segu nii rikkaks, et napilt t?idab need tahmasusenormid, nii j??b ka s?idur??mu oluliselt rohkem kui enamikel diislitel ja n?htavat tahmalonti seal taga ikka ei ole.
5.Lisandid: need lisandid v?iks jagada kolmeks, ?helt poolt k?tuselisandid (n?iteks Mergi, mis annab nii kulu kokkuhoidu kui v?imsuse kasvu), ?li omadusi muutvad lisandid (teevad ?li libedamaks, v?hendavad sellega h??rdumist, sisuliselt pikad rasvhappe molekulid mida aja jooksul mootor l?hemaks hekseldab ja j?rgmiseks ?livahetuseks on toime ka kadunud) ja mootori pindade omadusi muutvad lisandid (n?iteks metalliga reageeriv ja metallokeraamilist kihti saalede ja silindri seintele tekitav Xado). Neid k?iki kombineerides on tegemist kah p?ris t?sise tuuninguga;), mis paistab v?lja ka mootori d?naamikas. Ise kasutan k?tuselisandeid siiski muuks otstarbeks, n?iteks pihustite puhastamiseks, vee eemaldamiseks vms, kuid Prismas m??dav mingi venkude Hi-Geari (neist see k?ige kallim) lisand on andnud mitmele autole juurde ka j?udu p?ris m?rgatavas koguses. Spetsialistidega r??kides arvasid nad, et see puhastab ja mingil m??ral suudab vbl ka taastada pumba enda kulunud osi, lisaks pihustitele. Muidu ongi Mergi vist ainus, mida 3x normist rohkem lisades ka efekt tunda. ?lilisandeid eriti kasutada ei meeldi, nendega olen vaid pikendanud m?ne kapremonti ootava auto agooniat v?i siisi niisama neid uudishimust testinud. XADO on andnud j?llegi h?mmastavaid tulemusi. T??p?him?te on lihtne, et ?liga kantakse need osakesed kohtadeni, kus h??rdumine (kulumine) k?ige suurem (tekib kuumust), sinna ladestub maha terasest ca k?mme korda tugevama keraamilise kihina ja peaks p?sima seal teoreetiliselt kuni 100tkm jooksul. Kuna see pind muutus siledaks, siis h??rdumine v?henes, kuumust ei teki ja rohkem sinna seda ka ei ladestu. Praktikas annab see tunda nii, et mootor hakkab k?ima vaiksemalt ja kergemalt (loomulikult sobib Xado ka difritesse ja k?igukasti). N?iteks t?usevad t?hik?igup??rded. Xado t??tluses on min 3 tuubi, mis eri aegadel mootorisse lisatakse. ?kskord niiviisi Lapimaale s?ites sain teepeal 4 korda t?hik?igup??rdeid v?iksemaks keerata, sest vahepeal s?idetud m?nesaja km-ga oli mootori k?ik muutunud niipalju kergemaks, et t?hip??retel mootor undas nagu oleks gaasitross kinni j??nud. Ei ole vist vaja lisada, kui palju selline asi k?tusekulu allapoole toob. Xado t??tlus ise maksab diislitele ca 1200kr.
6. Vabalthingav sisselase: ise olen paigaldanud lihtsalt koonusfiltri, mis eelmise papist filtriga v?rreldes annab suure k?tusekulu kokkuhoiu eelk?ige niiske ilmaga maanteekiirustel (k?rgetel p??retel). Samuti tasuks poleerida ?ra ka kogu sisselase, et ?hk kergemini liiguks (ilma takistusteta). Miinuseks on see, et kuna siis ei ime enam karterisse alar?hku (kuna hingab "vabalt"), v?ib kulunud mootoril tekkida karterisse p?ris suur surve ja hakata kusagilt ?li v?lja pressima. Teine miinus on rallikah??l, mis on huvitav 5 ja 6 silindrilistel diislitel, aga mitte 4 silindrlistel. Saada on ka originaal korpusesse sobivaid pestavaid plaatfiltreid, kuid siis tuleks lammutada veidi ka filtri ees olevat korpust, et filter ise rohkem ?hku k?tte saaks. Ise olen muidu koonusfiltrite pooldaja, aga ka sellega on omad mured. Sageli ehitatakse sinna ?mber kast, et filter kapoti alt sooja ?hku ei v?taks, kuid see on natuke ebaloogiline, sest maanteel, kus v?imsust vaja, siis on seal nagunii ?huvool v?lis?hust ning linnas foori alt kiirendudes v?ib kaotada need paar hobuj?udu, mille see kast annaks. Olen ehitanud sisselaskesse ka veepritse, eetrihingamise, naerugaasiga m?ne mootori vastu taevast lasknud jpm, aga selliseid eksperimenteerimisi eriti soovitada ei tahaks, kui pole just tegu 100% projektiautoga.
7. V?ljalase: siin ei pakuta diislitele kahjuks eriti midagi. Ise olen pannud alla lihtsalt suurema diameetriga bensuka sportsumpsi, mis samuti kergendab hingamist ja j?tab oma j?lje nii v?imsuses kui k?tusekulus.
8. Rehvid: rehvivalik ei pea olema kallis, aga peab olema kvaliteetne. Et pigem kasutatud kvaliteetrehv kui mingi k?va protikumm. Mida pehmema seguga rehv, seda lihtsam on l?kata autot ka garaazhip?randal. Veeretakistusi on lihtsam m??ta kasv?i talve- ja suvekummide erinevusega mingil harjutud kodul?hedasel distantsil. Kvaliteetne, uus ja pehme rehv laseb veereda autol kuni 2x pikema maa! J?reldused k?tusekulu osas v?ib j?llegi ise teha. Muide, k?ige lihtsam viisi autole paremat kiirendust anda on panna alla madalama profiiliga rehv:P. Ise olen pehmema s?idu nautija ega ole huvitatud eriti veermikuremondist, sellep?rast kasutan v?imalusel alati t?isk?rgeid rehve ja nii v?ikese l?bim??duga veljel kui v?imalik (ehk siis vastupidiselt tuuninguideoloogiale, kus tahetakse just v?imalikult suurt velge ja v?imalikult madala profiiliga rehvi).
9. ?lid: igasugune tuunitud mootor tahab saada head ?li! Ei maksa unustada, et ka Mosseliiga s?idab t?iss?nteetilisega, kuid olulisim on ikkagi ?li kvaliteediklass ja viskoossusindeks. VAGi mootoritel pole tavaliselt peal ei eraldi ?lijahutuse radikat ega ka ?li (mitte jahutusvedeliku) temperatuuri kella armatuurlaual. Selle soovitaks ise paigaldada. H?da on selles, et ?li kaotab kuumenedes oma m??rimisomadusi ja muutub liig vedelaks. Sellep?rast oleks tarvis kasutada ?lisid, mis kannatavad kuuma, ehk siis viskoossuse markeeringus peaks olema W-le j?rgnev number v?imalikult suur. Tava?lidest n?iteks 5W50. Ise olen kasutanud sellist ?li talvel, suviti 20W60. Kvaliteediklassi osas tasub muidugi osta nii k?rge klassi ?li kui rahakott kannatab.
10. Jahutus: see on neist punktidest tegelikult t?htsaim, kuna see on ?htlasi ka VAGi diislite k?ige n?rgem k?lg. Ei maksa unustada ka seda, et mootor ise on alati kuumem kui jahutusvedelik, ning kui jahutusvedelik seda soojust piisavalt kiiresti eest ?ra ei vii, tekivad mootorisse suured temperatuurigradiendid ning igale poole hakkavad m?rad sisse jooksma, kaas k?veraks jms. Ega siin ei saagi teha eriti palju midagi muud, kui:
- vahetada regulaarselt jahutusvedelikku (ka sellel on oma vahetusv?lp!),
- panna sisse mingi alla 80 kraadine termostaat
- vahetada originaaltermostaat mingi muu vastu, millel on suurem klapp
- pesta l?bi kogu jahutuss?rk (et mootor annaks paremini sooja ?ra jahutusvedelikule ja jahutusvedelik hiljem uuesti metallile radiaatoris)
- v?imsam veepump: see polegi otseselt tuuningukaup, isegi m?ned B-varuosade tootjad teevad originaalist v?imsamaid veepumpasid. Ka hind on originaalist odavam, erinevused on pumba labade suuruses ja kujus.
- suurem (p?hjamaade) salongiradikas, mida saab kasutada kriitilises olukorras kah kuuma jahutusvedeliku jahutamiseks, lisaboonusena ka soojem salong autos.
- radika jahutusventilaatori k?sitsil?litus salongist
SIIN on pildikene ?hest turbodiislist, mis juhtub tuunitud mootoriga, kui k?ik muu on tehtud, aga jahutust ei ole saanud piisavalt heaks. J?rjekordselt omad vitsad:P
Hetkel ei tulegi midagi muud meelde. Hiljem ehk tuleb, siis lisan. Ise ei ole autoala inimene, see on lihtsalt mu hobi. Diislitega olen tegelenud muidu 90ndate algusest saadik, kui neid L??ne p?ritolu autosid siia tooma hakati ja neid algul ikka v?ga palju v??rastati. Omad remondid ja ?mberehitused olen teinud Soomes s?bra firmas, kus saan kasutada k?iki vajalikke riistapuid. Korraliku tuuningu hinnaklassi kohta ?tleks vaid niipalju, et eelmise projekti peale kulus 130.000kr, kusjuures selle eest ei ostnud mitte ?htegi valuvelge ega muid m?ttetusi, see l?ks ehitamisse ainult osade n?ol (oma t??d ei arvesta). Toorikuks oli siis 1978a ?liv?ikese l?bis?iduga VAGi R5 diisel ja Audi Quattro (see auto m??dud ja uue omaniku k?es, kui huvi v?in mingeid pilte-videosid otsida). K?simused, kommentaarid, vastuv?ited jm on oodatud!
EDIT: juba lisasin siia midagi. Kindlasti lisan veel ka tulevikus midagi just esimesse postitusse
[Muudetud: 7-3-2007 krss]