K: 1.6D -> 1.6TD

AutomatiC

tere, selline küsimus siis, et kui raske on teha golf2-e 1.6 diisel mootorist, turboga diisel mootor? kas piisab turbo installimisest, või tuleb mootorit ennask ka järgi aidata? ühesõnaga kas 1.6D mootor peab vastu turbole?

uku. · Lugemata postitus Postitas **uku.** » 19 Jaan 2010, 18:50

Kõrgsurvepumba peab turbomootori oma panema. Pihustid peaks samad olema. Nukk võib teine olla ja plokikaane tihend äkki ?

freeser

OT: mis vahet neil kõrgsurve pumpadel on?

uku. · Lugemata postitus Postitas **uku.** » 19 Jaan 2010, 18:55

freeser kirjutas:OT: mis vahet neil kõrgsurve pumpadel on?

Turboga variandil on niiöelda rikasti, pumbast läheb vaakum turbosse. Tavalisel pumbal seda pole. See on selleks kui gaasi põhja lööd siis segu lahjaks ei jääks.

AutomatiC

kas plokikaas ise on sama?

uku. · Lugemata postitus Postitas **uku.** » 19 Jaan 2010, 19:04

AutomatiC kirjutas:kas plokikaas ise on sama?

Plokikaas on minuarust sama. Vb mõni masuudivend teab paremini kas on täpselt sama.

AutomatiC

mismoodi seda pihustite avanemissurvet tõstetakse ja kas need õlipihustid on vajaliku ja kas on võimalik need juurde panna tavadiisli plokile kui vaja?

sprintt

Ma enda golfil panin tavalisele mootoriplokile ja kaanele lihtsalt teise kõrgsurvepumba ja turbomootori kolle koos turboga.
Muu jäi samaks. Tegelikult toimib asi enamvähem ka tavalise kõrgsurvepumbaga, kuid nn. rikastiga pump on kindlasti efektiivsem. Tavalise pumba puhul saab kütust pumbast peale keerata, et segu lahjaks ei jääks.

Villu · Lugemata postitus Postitas **Villu** » 19 Jaan 2010, 21:02

sprintt kirjutas:Ma enda golfil panin tavalisele mootoriplokile ja kaanele lihtsalt teise kõrgsurvepumba ja turbomootori kolle koos turboga.
Muu jäi samaks. Tegelikult toimib asi enamvähem ka tavalise kõrgsurvepumbaga, kuid nn. rikastiga pump on kindlasti efektiivsem. Tavalise pumba puhul saab kütust pumbast peale keerata, et segu lahjaks ei jääks.

Peale seda kui mul td pump otsad andis, sai vahetatud vabalthingava pumba vastu, ütleks et minek oli küll väga jama.. nüüd jälle õige td pump ja auto liigub ütleme 30-50% kiiremini. TD pumpa kindlalt vaja.

AutomatiC

k.rat siis sai sulle ikka lollipeaga pump maha müüdud, aga mis teha see hetk oli raha vaja:)

T6nis2

uku. Turbost tuleb surve kõrgsurve pumba membraani peale. Edaspidiseid järeldusi tehke ise.

uku. · Lugemata postitus Postitas **uku.** » 20 Jaan 2010, 08:43

T6nis2 kirjutas:uku. Turbost tuleb surve kõrgsurve pumba membraani peale. Edaspidiseid järeldusi tehke ise.

Ennem kui turbo käima läheb on tegu vaakumiga.
Kuid teema algatajale sul pole nagu midagi öelda, et teda aidata.

Villu · Lugemata postitus Postitas **Villu** » 20 Jaan 2010, 08:47

AutomatiC kirjutas:k.rat siis sai sulle ikka lollipeaga pump maha müüdud, aga mis teha see hetk oli raha vaja:)

Saab ka tavalisega mingilmääral hakkama kui kütet peale keerata, aga minujaoks oli siis juba kütusekulu ja mineku suhe ikka väga kole, muidugi kiirendades viskas ilusti musta ka tagant. Selletõttu saigi kütus tagasi maha keeratud, minek muidugi kannatas selle all kõvasti, aga kütusekulu langes pea 2L 100km.

Foorumist leiad kindlasti td pumba, pakkumisi oli suhteliselt palju.

g3racing

turbo tasub paigaldada ka tavalisele kõrgsurve pumbale kuna kütusekulu väheneb. Samas saab autoga sõita paremini mäestikes näiteks reisil saksas või austrias, hing ei jää kinni. Heitgaasis on tahma vähem.Lihtsalt turbot paigaldades ilma kütusehulka suurendamata tuleb ikka mõni nm väänet juurde - võrdle 1,6D 100 Nm JP 40 kW ning ecodiesel 1,6TD 110nm 1V 44 kW, wikipeediast saadud numbrid. Ise kavatsengi endale turbo panna ökonoomiat silmas pidades, mitte kiirenduse jaoks.

[Muudetud: 20-1-10 g3racing]

TaaviR

uku. kirjutas: Ennem kui turbo käima läheb on tegu vaakumiga.

Diislil ei saa tekkida vaakumit, kuna puudub gaasiklapp, mis õhukogust reguleerib. Õhku saab niipalju peale, kui imeda jaksab. See vaakum, mis tekib õhufiltri takistusel ei ole märkimisväärne. Pöördeid reguleeritakse vastupidiselt bensukale hoopis kütusega. Samuti ei ole 1.6 TD plokki lammutades leidnud õlipihusteid. Vähemalt 51kw plokil neid ei ole. Uuematel 1.9 TD mootoritel on need jah olemas. Kui üle 60kw plaanis ei ole siis ei ole neid vaja.
Seega on vaja vabalthingavast--> turbomootori tegemiseks: TD Kütusepumpa, õlijahutit ja õlitustorusid, õlivanni (õli äravool turbost),turboka kollektoreid ja turbot.
Plokikaane võib julgelt sama jätta. Pihusti pritserõhku saab tõsta pihustistendiga varustatud spetsialistide juures!

AutomatiC

suured tänud vastajatele, jälle targem, ei jää muud üle kui tegutsema hakata.

hassek

ma ei ole arusaand,et kas peab KINDLASTI PUMBA ära vahetama või saab tavadiisli omaga kah sõita??

AutomatiC

kui siin inimesed väidavad, et on sõitnud ka tavalise diisli pumbaga siis võib järeldada et ei pea vahetamata, lihtsalt jõudu läheb kaduma selle arvalt.

Villu · Lugemata postitus Postitas **Villu** » 20 Jaan 2010, 21:03

hassek kirjutas:ma ei ole arusaand,et kas peab KINDLASTI PUMBA ära vahetama või saab tavadiisli omaga kah sõita??

Ei, sa saad ka vabalt hingava diisli pumbaga sõita, kui see ei ikka päris see, mis td pumbaga.

abt · Lugemata postitus Postitas **abt** » 21 Jaan 2010, 19:00

Ilma lisakütuseta(turbo pumbata) jääb segu lahjaks ja tulemuseks põlenud kolvid. Ehk siis, pikaajaline see projekt pole. Lisaks veel eelkirjutaja kolvialune õlijahutus.
Kui ikka soov turbotada on selle projekti lihtsaim lahendus terve tubomootor koos pumbaga. Tuleb odavam ja aegagi hoiad kokku.

karel87

abt kirjutas:Ilma lisakütuseta(turbo pumbata) jääb segu lahjaks ja tulemuseks põlenud kolvid. Ehk siis, pikaajaline see projekt pole. Lisaks veel eelkirjutaja kolvialune õlijahutus.
Kui ikka soov turbotada on selle projekti lihtsaim lahendus terve tubomootor koos pumbaga. Tuleb odavam ja aegagi hoiad kokku.

Tegelikult on täpselt vastupidi!:) Diislil on nii, et mida rikkam segu, seda kõrgem ka põlemise temperatuur. Vabalthingava pumbal puudub segu rikastuse kompensaator, mis turborõhu tõustes kütusehulka suurendaks. St. et kui turbo taga pole, hoitakse küttesegu ohutult "lahja", turborõhu tõustes tõuseb ka küttekogus sellevõrra, kuipalju lisaõhku sisse surutakse. Kui tavaline pump reguleerida niimoodi, et rõhu all oleks segu hea, siis ilma rõhuta on juba paks tomu tagant väljast ja see on kolvidee kuri-paha:(! Vastupidisel juhul ei tule aga arvestatavat lisajõudu. Kolvialused õlipihustid oleks samuti rangelt soovitatavad! Isegi 1,9 vabalthingaval on need. Sellega nõustun täielikult, et kui vabalthingavale lihtalt turbs peale keerata ja pumpa kõvasti kruttida, võib teadmatusest kiiresti kolvid ära põletada!

Automp3

karel87 kirjutas:
abt kirjutas:Ilma lisakütuseta(turbo pumbata) jääb segu lahjaks ja tulemuseks põlenud kolvid. Ehk siis, pikaajaline see projekt pole. Lisaks veel eelkirjutaja kolvialune õlijahutus.
Kui ikka soov turbotada on selle projekti lihtsaim lahendus terve tubomootor koos pumbaga. Tuleb odavam ja aegagi hoiad kokku.
Tegelikult on täpselt vastupidi!:) Diislil on nii, et mida rikkam segu, seda kõrgem ka põlemise temperatuur. Vabalthingava pumbal puudub segu rikastuse kompensaator, mis turborõhu tõustes kütusehulka suurendaks. St. et kui turbo taga pole, hoitakse küttesegu ohutult "lahja", turborõhu tõustes tõuseb ka küttekogus sellevõrra, kuipalju lisaõhku sisse surutakse. Kui tavaline pump reguleerida niimoodi, et rõhu all oleks segu hea, siis ilma rõhuta on juba paks tomu tagant väljast ja see on kolvidee kuri-paha:(! Vastupidisel juhul ei tule aga arvestatavat lisajõudu. Kolvialused õlipihustid oleks samuti rangelt soovitatavad! Isegi 1,9 vabalthingaval on need. Sellega nõustun täielikult, et kui vabalthingavale lihtalt turbs peale keerata ja pumpa kõvasti kruttida, võib teadmatusest kiiresti kolvid ära põletada!

Seleta siis lahti, mida diisli puhul tähendab kütuse segu?

karel87

Õige tähelepanek, püüame olla korrektsed!

Muidugi on väär rääkida diisli puhul sellisest terminist nagu "küttesegu". Diisli puhul ikka põletatakse survetakti lõpus otse põlemiskambrisse pihustatud diislikütust. Sisse "hingatab" mootor ju puhast õhku, mitte küttesegu, nagu näiteks bensiinimootor. Loodetavasti on minu eelmine postitus siiski sisuliselt arusaadav. "Lahja segu" all mõtlesin ma hapniku üleküllasuses toimuvat kütuse põlemist ja "rikas segu" peaks siis tähendama seda, kui kütust pihustatakse rohkem kui antud õhukoguse puhul normaalselt ära suudaks põleda!

VolkswagenGTD

Lisaks oskan ise veel öelda et turbodiislite kolvipõhjad on paksemad ja seega ka vastupidavamad. Sõber mul tegi samasuguse protsessi, kui lõpuks ei pidanud mootor lihtsalt vastu ja asi muutus kiirelt kohviks.

uku. · Lugemata postitus Postitas **uku.** » 30 Mär 2010, 19:10

VolkswagenGTD kirjutas:Lisaks oskan ise veel öelda et turbodiislite kolvipõhjad on paksemad ja seega ka vastupidavamad. Sõber mul tegi samasuguse protsessi, kui lõpuks ei pidanud mootor lihtsalt vastu ja asi muutus kiirelt kohviks.

Kataloogi järgi on kolvid samad, turbodiislil on teised r6ngad. See, et mootor kohviks läks on arvatavasti r6ngaste syy.

K: 1.6D -> 1.6TD

K: 1.6D -> 1.6TD

Re:

Re: K: 1.6D -> 1.6TD

Re: K: 1.6D -> 1.6TD

Re: K: 1.6D -> 1.6TD