Küsimus siis selline, et kas keegi oskaks öelda, kuidas pingutada 91' 1.8 passati plokikaane polte, palju peab rakendama jõudu jnejne, kuulsin, et peab olema njuutonmeetriga võti, ja et tuleb pingutada seestpoolt väljapoole ja üle ühe, kuid päris kindel pole, seega pöördun volksuklubi targemate liikmete poole. Palju siis peab rakendama jõudu poltidele, kas on oluline, mis järjekorras neid pingutada(kui jah, siis millises) jnejne.
PS! Paluks mitte vastata postitusega a la "loll oled vä, mis teed kui ei oska" jnejne.

Neljad etapis
1. 40Nm 2. 60Nm 3. +90kraadi 4. +90kraadi

Järjekord on küll oluline. hetkel ei viitsi üles laadida pilte kusagile, aga soovitan sul autodata nimeline programm tõmmata ja sealt saad kogu info kätte.

daff kirjutas:Järjekord on küll oluline. hetkel ei viitsi üles laadida pilte kusagile, aga soovitan sul autodata nimeline programm tõmmata ja sealt saad kogu info kätte.

Kui viitsid kunagi lähiajal, siis oleks tore, kui viskaksid üles pildid kuskile, mul nett piisavalt aeglane, et saada see autodata 3 päeva pärast:D

Pilti ikka ei viitsinud hästi tekitada, aga üritan kirjateel skeemi teha siin:

mootori käigukasti poolne ots on vasakul
10. 4. 2. 6. 8.
7. 5. 1. 3. 9. mootori rihma poolne ots on paremal

Plokikaas siis pealtvaates.

Ja Kihlevere numbrid olid kõik õiged ja see tähendab, et keerad kõik 40, siis samas järjekorras otsast peale 60 ja siis samamoodi 2 korda 90 kraadi läbi.

Selge, tänud kõigile, kes viitsisid aidata.

Ja kindlasti kasutada uusi plokikaane polte ülaltoodud numbrite puhul.

Küsin,mis teoorja puhul peaks kasutama ilmtingimatta uusi plokikaane polte? Pole kuulnud et teistkortsel kasutuses lähevad poldid,polt puruks või annab ühelhetkel järgi venimise teel. Ma siiski ainult küsin.

T6nis2 ei targuta vaid küsib, midagi uut. OK, sorry!

Plokikaane poldid peab välja vahetama selleks, et kuna iga kord kui silindris plahvatus toimub, siis plokikaas kerkib natukese ploki suhtes, mis on loomulik protsess ja peabki nii olema. Kui poldid sisse keerata ühe korra ette antud jõuga, siis poldid venivad natukese ning plokikaanele jääb mängimiseks täpselt õige ja vajalik mängimisruum plahvatuste ajaks. Kui samad poldid uuesti sisse keerata, siis need on eelmisest sisse keeramisest juba veninud ja vajalikku venimis- ja mängimisruumi plahvatuse ajaks enam ei jää.

Minu üllatuseks Autodata andmetel VW Passati 1.8 mootoritel plokikaane poltide vahetust ette ei näe.

Sinna minagi jõuan,et nendele mootoritele millel olen vähemalt plokikaane eemaldanud ja tagasi said vanad,kasutatud poldid pole kunagi poldist tulenevat probleemi olnud. Poldi vahetuse mõttekuse teooria lihtsalt huvitas. Samas,ega komplekt üld remondi(mootori,kas või ainult plokikaas)korral midagi märkimisväärset ka maksa.

Tegu pole vast poltides vaid selles et poldiava keere plokis mitmekordsel kinni-lahtikeeramisel ikka kulub (tegu kergsulam plokiga) ja et viia minimaalseks võimalus et kulunud polt kulunud ploki keermes võiks üle visata seepärast nähaksegi ette uued poldid. Praktikas on ikka pandud vanu polte aga siis ei soovita etteantud pingutusmomente kinnisilmi uskuda, rohkem kogemuste järgi (või jätta viimane nõks keeramata).

GTI kirjutas:Tegu pole vast poltides vaid selles et poldiava keere plokis mitmekordsel kinni-lahtikeeramisel ikka kulub (tegu kergsulam plokiga) ja et viia minimaalseks võimalus et kulunud polt kulunud ploki keermes võiks üle visata seepärast nähaksegi ette uued poldid. Praktikas on ikka pandud vanu polte aga siis ei soovita etteantud pingutusmomente kinnisilmi uskuda, rohkem kogemuste järgi (või jätta viimane nõks keeramata).

iba... malm on ikka eriline kergsulam.
Poltidel on olemas norm, palju nad võivad välja venida. Kui pole liialt veninud, võib vanu kasutada, kui on- osta uued. Poltide komplekt maksab alla 100 krooni, loll sääst, kui mõni polt peaks ära murduma pärast.