auto on golf 3 1996 a. luukpära

esimesel ja tagumisel pumperil on kriimustused , kellegil soovitusi on kuidas neid parandata. st kriimustused on sellised kerged! mitte sügavad

ja paaris kohas on rooste täpid, kuidas neid ka parantada saaks , et lõpp viimistlus jääks väga ilus silmale

uuesti värvides jääb kõige ilusam kriimudest vbl ka poleerides, oleneb kriimu sügavusest

mina oma vanal golfil sebisin koodi järgi kuskilt spreivärvi ja peale rooste eemaldamisat sai yle lastud ja asi oli nagu uus. toonivahet ega midagi polnd. aga pumper ju plastik...kui poleerimine ei aita sii svärvi..mis muud..

kui need kriimud mustal struktuurplastil, siis tegelikult müüakse ka aerosoolis struktuurvärvi, millega stanget värvida...sel juhul kindlasti mitte unustada plastikrunti, krunti ja siis värvi (autokerel ka lakki) Tartus segab aerosoole Devor vbl teeb seda ka Tallinna pood.

ma nats algaja mis mões mustal struktuuril, mõtlete stanget , mul on see ära värvitud jah
kas keegi võiks hästi põhjaliku õpetuse siia kirjutada kudias kõiki neid kriimustusi , roostet ja täkkeid ära parantada, mis materjale kasutada, kudias alustada millega lõpetada jne
tänase päeva jooksul proovin leida auto värvikoodi üles.

volkari värvikood peaks olema kleepsul tagavararatta juures. Arvan, et kes elatist teenib, see ei hakka oma eeliseid ja nõkse siin avalikult seletama, sest muidu kaoks ju leib laualt:)

Üldjuhul igatahes oleneb see "kuidas" sellest, millega parasjagu tegu. Kui on õrn roostetäpp, mis ei ole veel ennast metallisisse juurind, piisab healjuhul lihvimisest-täitekrundist, kui on juba sügavam, siis proovida eemaldada ka metalli seest, ning kui väga sügav, siis plekk välja vahetada(juhul kui tahad ikka teha nii, et kevadel uuesti täpid peal ei oleks ) Materjali valik on üsnagi individuaalne kõigil, kes millega harjunud on ja teab kuidas käitub. Odavamad pahtlid on raske lihvida ja järelkuivamine on suurem..jne...Minumeelest ongi neil ainetel ainuke vahe järelkuivamisel. Olen kohanud ka sellist juhust kui täitekrundi järelkuivamine on põhjustanud selge mõlgi või hiljem on laki alt näha krundi "laigud" (selle viimase vastu aitab detaili üleni kruntimine, kuid seda kokkuhoiu nimel sageli ei teha) mõningaid imperfectioneid saab ka välja poleerida, kui lakki piisavalt..

Tagasi tehnika juurde- eemaldad rooste (näiteks on tavaline rooste, mis on ka täppidena metallis) relaka lihvkettaga(P80 näiteks kareduselt)...nüüd on vaja mõelda kvaliteedi kindlustamisele...kui tahad, et midagi pahtli alt näiteks välja ei kuivaks, siis lihvid üle P120 ja seejärel P230(võib olla overkill) pahteldad laiemalt kui mõlk..lased kuivada, et oleks lihvitav. Lihvid pahtlit...oleneb kuidas pahteldad..kui jäi suur hunnik, siis on enda säästmiseks mõtekas alustada 120nega ning liikuda seejärel järk-järgult peenema poole..nii, et kui pahtel lihvitud ja käega ei tunne ei lohku ega mühku siis viimane paber oli 240... seejärel katad koha kinni...segad täitekrundi ja krundid.. (kata kaugemalt kui lihvitud koht, ning krundi nii, et oleks ainult krunditud pahtel ja selle lähiümbrus...katmispaberini ei ole mõtet kruntida ja see rant mis tekiks oleks vaja maha lihvida nagunii, et see pärast näha ei oleks) Kui krunt on kuivanud, võtad P240 paberi, ning lihvid krundi üle...lihvimiseks kasutatav klots peaks olema piisavalt pikk, et see lihvimine ka sirgelt jääks.. nüüd siis see miks peaks pahtli alla viimane paber olema 240...sest siis ei ole juhuslikke kriime, mis nagunii tekivad ja kruntimata jäävad...igatahes..nüüd kui krundi lihvimine tõendas, et lohke ei jäänud ja mägesid ka mitte, siis võtta 320 paber ja lihvida uuesti...Üldiselt räägitakse, et värvid katavad ka 320 kriimud ilusti ära, kuid kui metallik värv siis võiks ikkagi minna peenemani..500 on minumeelest maksimum..seejärel värv ning lakk...värvi peaks laskma nii, et alguses "udu" ja seejärel "märg" kiht...kui kõik ilusti ära katab siis oodata kuni on kuivanud matiks(kui võimalik siis kuskilt paberilt katsuda et oleks puudutatav) ning lasta lakk...nüüd oleneb lakist..kas ms(medium solid) või hs(high solid) ms on odavam ja vanem tehnoloogia mida lastakse 2 läikivat kihti..HS seevastu on umbes samamoodi nagu värv..algul "udu2 ja seejärel läikega kiht..Minul on HS lakkimine alati paremini välja tulnud kui MS ning soovitaks isiklikult algajale HS- lakki..mis on muidugi natuke kallim, kui MS. Kui värvid ilma lakita värvi (nn "pinnavärv") siis seda värvitakse erinevalt...osad kannavad õhukesi kihte kuni tuleb läige, teised jälle kohe läikega kihi ja kõik..Isiklikult mulle need "pinnakad" ei istu ja eelistan alati värvi ja lakki...(mis on muidugimõista kallim variant [VW Bot: "Keel korda!"] mitte-metallik auto puhul )

Pikk jutt, aga ehk kellelgi mõikab. Automaalri värk ei ole mulle leivaks vaid üheks hobiks seega väga võõras ka mitte(vastav haridus on olemas ja kokku 2 aastakest ka töötanud sel alal), kuid ei pea ennast "oskajaks" ning kui keegi soovib parandada siis palun, ehk õpin isegi midagi. Üldjuhul nii see enam-vähem käib

milleks krunti lihvida klotsiga ja veel 240
krunt 400 ja vibraga.500 svamm ja tore oleks 600 ketas ka veel.hõbedad ja kuldsed hajutus tetailidel hall karu keel.

portos kirjutas:milleks krunti lihvida klotsiga ja veel 240
krunt 400 ja vibraga.500 svamm ja tore oleks 600 ketas ka veel.hõbedad ja kuldsed hajutus tetailidel hall karu keel.

sellepärast, et 400 ei lõika pinda sirgelt ja rääkimata vibrast...ei peagi klotsiga lihvima täiesti ära, vaid lihtsalt et oleks näha need kohad mida käsi ei taju...aga nagu palju asju keretöödes, sõltub palju tegijast endast, kuidas keegi harjunud

enne kruntimist peab ju pind sirge olema.krunt on ju vahe kiht

Jah, kui oled täiesti kindel et alumine kiht on sirge. Eks see rohkem enda töö kontrollimiseks on, ja mina olen nõnda alati teinud ajast kui nägin esindustes sellist tehnikat, sest esindus ju eksimust ei saa lubada ning seega on see väärt moodus. Klotsiga krundi lihvimist harrastatakse ka mujal maailmas.