rako kirjutas:81kw minuteada pole kahemassilist. võin eksida loomulikult

on too DMF peal kõigil 1,9 diislitel(olgu see 66, 81 jne, ilmselt ka SDI del) alates ajast mil G4/bora välja tuli kuni tänaseni välja...on ka peal 2.0 diislitel kaasa arvatud DSG kastiga diislid. nii et kui pole saksas v kus iganes sa ka selle masina ka tõid, seda ühemassilise vastu vahetatud, siis ta ka peal on. ise usun 99% et ta sul välja vahetamata. mingi tavaline ühemassiline jätab nii v naa mingi väikse vibra ja kolina tühipööretel sisse aga ei lenda laiali vähemalt. Nn silent ühemassilised maksavad mitu korda rohkem kui DMF komplekt ja on nood muidugi mõeldud ikkagi korralikele tuunijatele sest koos uue vaja mineva korvi ja sinna kuuluvaga kannatavad ka väänet mõnusalt rohkem kui OEM DMF.

Olen ise ka dilemma ees, kas siis kui hoorattas ära läheb(tundub, et läheb või on lihtsalt diisel harjumatu esialgu), kumb panna sisse. Arvan, et ikka kahemassilise, sest olgu kuidas on nendega, kes väidavad, et paigaldades ühemassilise midagi ei ole muutund kardan ma ikka, et pikkas perspektiivis võib see käigukastile saatuslikult mõjuda.

Rääkides veel ühemassilistest siis on olemas RACING, HIGH-END jne... ühemassiliste ja sidurite komplekte mida võiks diislile panna aga hinnad on ka krõbedad. Nondel komplektidel on muidugi ka siduri leevendusvedrud midagi muud kui tavalistel, ehk siis seal peaks olema kaks kihti neid vedrusid.

Rääkides veel veidi tollest Seati ASV mootorist siis tollel läks ka sisse ühemassiline ja vigu hetkel pole(st. pole minu masin, aegajalt hooldan). Tooaeg kui oli veel kahemassiline, mis täitsa läbi oli, kostus väljasuretamisel selline täielik lagin või kuidas nimetada, võrreldes 96kw golfi mootoriga siis sellel veel sellist lagin pole ja loodan, et ei tule kuid alguses külmalt käima pannes on esimesed sekundid kuulda mootori töös veidi teistsugust heli, mis kaob mõne sekundi jooksul.

golfi_vend kirjutas:Seoses siduriga kontrollida juba ära ka Kahemassiline hooratas, juhul kui on.

See 2-ga jagamine on rohkem müüginipp aga korralikumad on nad üldjuhul küll, aga kuna sul on 300 000, siis isegi Saksa ei aita sind, sest sellise läbisõiduga masinal kuluvad osad, mis isegi saksas kuluksid.

panen kirja. Aga niipalju kui ma lugenud olen, on pea kõigil uuematel diislitel 2-massiline. VÕi eksin?

Arvatavasti kyll, sest see kahemassiline imab diiselmootori vibratsiooni endasse ja ei lõhu sellega käigukasti.

igatahes mingit imelikku vibra mootori käima panemisel ja seisma jätmisel ei ole. Samuti sõidu ajal kõik vaikne (peale turbo vilina, mootori põrina).

Kui palju sa seda vilinat kuuled, nt mul on ka ta siis kui sõidan aken lahti. Kinnises asendis ei kuule üldse.

kinnise aknaga kuule ka. Midagi taolist: http://www.youtube.com/watch?v=5Ou2M7W9ErI

kunagi autokoolis vingus ka sõiuõpetajal Golf 5 niimoodi

Äkki on mul "TDI straight pipe " e ilma osakeste filtrita?
http://www.youtube.com/watch?v=2fnt2_OL ... re=related" onclick="window.open(this.href);return false;

Nitro kirjutas:kinnise aknaga kuule ka. Midagi taolist: http://www.youtube.com/watch?v=5Ou2M7W9ErI

kunagi autokoolis vingus ka sõiuõpetajal Golf 5 niimoodi

Äkki on mul "TDI straight pipe " e ilma osakeste filtrita?
http://www.youtube.com/watch?v=2fnt2_OL ... re=related" onclick="window.open(this.href);return false;

selle aasta 1,9-l polegi tahmafiltrit vahel ju... Ja kas autoteema juba tehtud?

ok, siis võibolla ongi see hääl selline. Olen harjunud 2004 a.Passatiga, millel puudub taoline hääl.

polnud küll vw,vaid oli berlingol sama jama,et mullid voolikus ja poole aasta pärast hakkas lambist välja surema ja siis jälle käivitus ja nii veel mingi paar kuud,kuni lõpuks otsustasin paagi maha võtta ja seal sees oli pisike filter kohe enne peale voolu ning see jube räpane,puhastasin kõik korralikult ära ja siiani töötab ning mullid kadunud.

Meil tööjuures kahel passatil (üks 55 ja teine 66 kw) mullid torudes kuid kuna nad käivad ilusti siis pole erilist tähelepanu neile pööranud.

Julgen öelda et et BMW-l (e39 530d), selles läbipaistvas (pumba poole minevas) torus on mull sees, siis võid varsti ka pumbaga hüvasti jätta, ja pihustitega samamoodi, ja ega ta käima ka ei lähe nii nagu peaks.
Kas VW peabgi see nii olema, ma millegipärast uskuda ei taha, sest Diisli küttesüsteem peaks siiski olema täiesti õhuvaba. Miks ei soovitata diislil paaki tyhjaks sõita, ikka sellepärast kui õhk pumpa satub siis see ju kulutab pumba suht kiirelt läbi. Ilma diislita (õlitamiseta) ei kesta see pump eriti midagi. Ja õhumullid kütusesüsteemis teevad vaikselt sedasama mis tyhja paagiga ringi kedrates.

Kas mullide suhtes see pähe ei tule, et kütus võib teatud tingimustel olla ka muus argregaatolekus, kui vaid vedelik? Ehk maakeeli, mull ei pruugi sisaldada alati õhku.

bora24 kirjutas:Kas mullide suhtes see pähe ei tule, et kütus võib teatud tingimustel olla ka muus argregaatolekus, kui vaid vedelik? Ehk maakeeli, mull ei pruugi sisaldada alati õhku.

st sa tahad öelda et motosse liigub aurustunud diisel ja seda veel paagist ???

Siin vastuseid säänseid ja määnseid, kuid kindel mis kindel, et need mullid seal kellegil pumpa kokku ei jooksuta nagu ülal mainitud.

rako kirjutas:Siin vastuseid säänseid ja määnseid, kuid kindel mis kindel, et need mullid seal kellegil pumpa kokku ei jooksuta nagu ülal mainitud.

ei jooksuta nad miskit kokku jah...kui ikka õhku palju siis tekiksid ka tõsised käivitus probleemid jne.minu 1,9 vanakoolikal ees reaalselt üle 400tkm millest ise kulgenud 100tkm +suts peale ja käivitub ning töötab masin nii nagu ma selle ostsin ehk siis tiksub asi siidi.

copilot kirjutas:

bora24 kirjutas:Kas mullide suhtes see pähe ei tule, et kütus võib teatud tingimustel olla ka muus argregaatolekus, kui vaid vedelik? Ehk maakeeli, mull ei pruugi sisaldada alati õhku.

st sa tahad öelda et motosse liigub aurustunud diisel ja seda veel paagist ???

Naera, naera, kütuses on erinevad fraktsioonid, osa on kergemeini aurustuvad (kütus lõhnab) jne. Pealegi on tavalise mehaanilise pumba pealevoolutorus mõningane alarõhk, mille tõttu kütuse aurustumistemperatuur alaneb. Ehk tahan seda öelda, et mehaanilise kütusepumba imitorus, kus puudub ülerõhk, mis on tolli jaoks tehtud läbipaistev värvitud kütuse avastamiseks, on alati mullid. Ja need ei sisalda eriti õhku.

Siin küsin näiteks, mis juhtub inimese verega, kui tal kosmoses viibides skafander rebeneks. Õigesti arvad, kui arvad, et veri läheb keema ja aurustub.

bora24 kirjutas: Naera, naera, kütuses on erinevad fraktsioonid, osa on kergemeini aurustuvad (kütus lõhnab) jne. Pealegi on tavalise mehaanilise pumba pealevoolutorus mõningane alarõhk, mille tõttu kütuse aurustumistemperatuur alaneb. Ehk tahan seda öelda, et mehaanilise kütusepumba imitorus, kus puudub ülerõhk, mis on tolli jaoks tehtud läbipaistev värvitud kütuse avastamiseks, on alati mullid. Ja need ei sisalda eriti õhku.

Siin küsin näiteks, mis juhtub inimese verega, kui tal kosmoses viibides skafander rebeneks. Õigesti arvad, kui arvad, et veri läheb keema ja aurustub.

Töötad PPA-s või oled liiga palju piirivalve koolis käinud , et arvad et auto ehitajad on tolli jaoks teinud pumba vooliku läbipaistva?

Töötad PPA-s või oled liiga palju piirivalve koolis käinud , et arvad et auto ehitajad on tolli jaoks teinud pumba vooliku läbipaistva?

Ega meie riik esimene ole, kes kütuse värvimise erinevate maksude võtmise tarvis välja mõtles. Selleks on vaja toitesüsteemis kohta, kust seda operatiivselt kontrollida saaks. Mullikeste näitamine selles torus on pigem autoomanikku eksitav info- ta kipub arvama, et imetakse õhku ja kukub tõmblema (lobisema, kirjutama jne). Bensiini toitesüteemides läbipaistvad voolikud reglina puuduvad, kuna selle kütuse maksudega ei mängita.

http://www.ehow.com/how_5811454_bleed-d ... ystem.html" onclick="window.open(this.href);return false;

Pidevalt suhteliselt tühja kütusepaagiga sõites, tekib paaki kondents. Mis avaldubki kütusetorus pisikeste mullidena. Ehk veemullid.
Mitmed pisikesed mullid viitavad lekkele kütusesüsteemis. Ehk tõmbab õhku vahele.
VW kõrgsurvepumbad pidid olema väga hästi ehitatud ja kestma ala 500 000 km. Kuid halb kütusekvaliteet olevat põhiline peasüüdlane, et need otsad annavad.

Naljamees, piisab 1-st veemullist, et kütusepumba plunžer kinni kiiluks. Vesi tuleb eraldada hiljemalt peenfiltris (tavaliselt siiski jämefiltris, kui see on), pumpa ei tohi ta sattud mingil juhul. Läbipaistev voolik on just enne pumpa. Nii, et kohatu on kirjutada, et selles voolikus on nähtavad veemullid.

See pole minu väljamõeldud teooria, vaid info pärineb tdiclub.com foorumist. Kustkohast sinu väide (üks veemull pumpa ja plunser kohe kinni) pärineb?
Mõni viide on teretulnud.

Diislite remonditöökodadest. Ja kinni ei kiilu ainult plunžer, vaid ka pihustite nõelad. Kui kahtled, tee proovi, või mine küsi suvalisest diisli töökojast, kas diisli toitesüsteem talub vett. Vee talumatuse tõttu oli osade autode filtripotsikutele tehtud andur, mis signaliseeris veest süsteemis. Foorumite "tarkpeade" lobale ilma kriitikameeleta viidata on saadanast.

bora24 kirjutas:

copilot kirjutas:

bora24 kirjutas:Kas mullide suhtes see pähe ei tule, et kütus võib teatud tingimustel olla ka muus argregaatolekus, kui vaid vedelik? Ehk maakeeli, mull ei pruugi sisaldada alati õhku.

st sa tahad öelda et motosse liigub aurustunud diisel ja seda veel paagist ???

Naera, naera, kütuses on erinevad fraktsioonid, osa on kergemeini aurustuvad (kütus lõhnab) jne. Pealegi on tavalise mehaanilise pumba pealevoolutorus mõningane alarõhk, mille tõttu kütuse aurustumistemperatuur alaneb. Ehk tahan seda öelda, et mehaanilise kütusepumba imitorus, kus puudub ülerõhk, mis on tolli jaoks tehtud läbipaistev värvitud kütuse avastamiseks, on alati mullid. Ja need ei sisalda eriti õhku.

Siin küsin näiteks, mis juhtub inimese verega, kui tal kosmoses viibides skafander rebeneks. Õigesti arvad, kui arvad, et veri läheb keema ja aurustub.

kle, kosmos pole siin küll mingi võrdluspunkt...ja rääkides sellest vere keema minemisest kosmoses siis keema lähevad ainult lahtised kehavedelikud...kinnised mitte sest rakud ja nahk suudavad tekkivale aururõhule vastu panna

lisaks veel kas sa ikka tead millise temperatuuri juures diisel aurustub, v õigemini millistele nõuetele peab vastama meie tanklates müüdav diisel aurustumise koha pealt? ja mingist ulme alarõhust küll ära hakka rääkima et see juhtuks juba a la 100c juures vms, mainik ära et kütte temp pole nii suur isegi mitte kõrgsurve pumbas!!!