Mul on erinevate gyro-anduri tundlikusega autod aga järsema 90 kraadi kurvi peal virutab ikka korraliku paugu supordi pihta, mida on kogu auto keres tunda. Ratas on seega välja keeratud ja sellele mõjub libedaga hetkeline plokk ehk seiskumine. Kõige suurem plokk on tunda tagasilla veoga auto korral esirattale mõjuv pidurdus. Esiveolisel on samuti hüdropumba vallandatud löök tunda ja lamelliga ratas teeb plokis "loffi".
ESP algoritm on nii kirjutatud, et gyro andurilt kiiresti kohe pärast esimest pidurdus-korrigeerimist andmeid saada ja võrrelda seda rolliasendi anduriga. Seetõttu jäetakse ABS "mõtlemine" ehk algoritm just pidurdatud ratta liikumise kiiruse andurilt algoritmi lugemata. Sellest ka efekt, kus esimesel-teisel sekundil ABS algoritmi ei lasta sekkuma. Selle töö teeb ESP algoritm, kus on sisse kirjutatud "pausid", millal nö adekvaatset gyro-anduri näitu lugeda. Asi on selles, et ESP järsk sekkumine muudab I generatsiooni gyro-anduri lineaarset mõõtejoont ning seetõttu ei saa seda pidevalt korrektuuride tegemiseks algoritmis kasutada ja vastavalt kiirusele ning rooli nurgale on eraldi pausi ajad, millal ESP vabastab piduri ja võtab algoritmi jaoks uue gyro näidu, et siis "uus otsus" teha. See on üsna sarnane aga vastupidine tegevus ABS-i tegevusele aga suures osas selle erinevusega, et osade andurite näidud jäetakse kõrvale. Uuemad gyro-andurid on täpsemad ja võimaldavad dünaamilist algoritmi kasutust.
copilot kirjutas:No see sinu momentaalne järsk blokk nüüd küll vett ei pea,mida sa ennist kirjeldasid et taob järsult suportile vms. See blokeering on sisuliselt nii lühiajaline et sellest ei saa õieti aru,just nagu pidurdusel ABS i töö. Ehk kirjeldad siis ka kuidas see sinu masinal väljendub et sellest blokist nii hästi aru saad? Lihtsalt pidurdusjõud on nii tugev et võib tunduda sellisena nagu oleks kahe jalaga pid pedaali peal. Ja ei vaidlegi vastu et ESP võib teema algatajal panna ABS pumba just seda ratast pidurdama.