Algselt postitas: krss
Eelpoolmainitud Patrol 3.3TD-ga sai tehtud veel ?ks nali. Nimelt lisaks k?igile eelpool mainitud muudatustele panin selle jooma rapsi?li. Tehniliselt ei ole seal midagi keerulist, lihtsalt tuleb mingil moel ?li kuumaks saada, filtreerida, kuumana mootorini transportida ning veel ka kraanid vahele (nii suunaga mootorisse kui tagasivoolule), sest k?ivitused ja mootori seiskamine peavad endiselt toimuma diiselk?tuse pealt, mitte rapsi?liga. Piltidel paistvad ?lipudelid on loomulikult kallimad diiselk?tusest, andes efektina vaid s?ltumatuse tanklatest.

Sellele v?iks juba vastu vaielda, et toidu?li saab kohati juba odavamalt k?tte kui diislit:D

to :krss
kas sa ei taha ?kki natuke l?hemalt selgitada,et t?pselt kust ja kui palju peab keerama,et segu rikkamaks saaks?
Kas segu rikkamaks keeramisega peab ka turbo r?hku t?stma?

Millega poleeritakse sisselaset?

kas oskab keegi ?elda kus p?rnus pihusteid ja pumpa ning pumba nurka paika keeratse???

Turbo diisli tuuning!
M?istlik on vahetada turbo parema vastu st geomeetrilise heitgaaside juhtimisega turbo vastu mis on suuteline andma madalamatel p??retel(juba enne 2000 p??ret) max r?hku. Selliste turbodega varustatud k?ik ?le 77kw VAG diisel mootorid.Saab parema mineku madalamatel p??retel.

Algselt postitas: reino11
Turbo diisli tuuning!
M?istlik on vahetada turbo parema vastu st geomeetrilise heitgaaside juhtimisega turbo vastu mis on suuteline andma madalamatel p??retel(juba enne 2000 p??ret) max r?hku. Selliste turbodega varustatud k?ik ?le 77kw VAG diisel mootorid.Saab parema mineku madalamatel p??retel.

Oled ise vahetanud?
Ma arvan, et selline vahetus ei ole p?ris "v?tanriiulistjakeerank?lge" t??pi vahetus. Vaja l?heb juba uut v?ljalaske kollektorit ja nn "downpipe'i". Aga see on ainult minu arvamus ja mida mina ka tean.

Ei ole veel vahetanud! Plaanis on.
Uut v?ljalaske kollektorit vaja ei l?he, tuleb lihtsalt teha vaheplaat uue turbo ja vana kollektori vahele millega ajab paika heitkaasi ava ja saab teha uue turbo jaoks kinnitused.
Turbo juhtimine eeldab juba k?ll jah mingit elektroonilist v?i mehaanilist abilist et r?hk lubatut ei ?letaks.

Algselt postitas: rreeiixx
Ei ole veel vahetanud! Plaanis on.
Uut v?ljalaske kollektorit vaja ei l?he, tuleb lihtsalt teha vaheplaat uue turbo ja vana kollektori vahele millega ajab paika heitkaasi ava ja saab teha uue turbo jaoks kinnitused.
Turbo juhtimine eeldab juba k?ll jah mingit elektroonilist v?i mehaanilist abilist et r?hk lubatut ei ?letaks.

venna kirjutatud kasutaja reino11

Algselt postitas: rreeiixx
Ei ole veel vahetanud! Plaanis on.
Uut v?ljalaske kollektorit vaja ei l?he, tuleb lihtsalt teha vaheplaat uue turbo ja vana kollektori vahele millega ajab paika heitkaasi ava ja saab teha uue turbo jaoks kinnitused.
Turbo juhtimine eeldab juba k?ll jah mingit elektroonilist v?i mehaanilist abilist et r?hk lubatut ei ?letaks.

venna kirjutatud kasutaja reino11

Teema on VÄGA huvitav, kuid ei leidnud vastust mõnele tähtsatele küsmustele:
-Kui palju tohib tõsta pihustiröhku (origin. 150bar)
-Kui palju varasemaks, võrreldes orig. seadest, on ohutu keerata süütehetke?
-Kas pärast neid modifikatsioone on ohutu/kasulik tösta natkene ka turboröhku?
Minu eesmärgiks on hetkel sama jõu juures madalam kütusekulu. Praegult võtab mu 1,9TD 55kw golf3 7L/100km kohta maanteel- natuke palju tudengi jaoks.
-Kas pärast peenhäälestust muutub auto kütuse suhtes pirtsakamaks? Hetkel võib küll paaki kallata pea kõike "mis põleb" (seda ei saa nüüd 100% töepähe vötta). Fakt on aga see et kasut. toiduõliga sõites ja ka diislile õli lisandiks sisse kallates, muutub auto erksamaks ja mootori töö ühtlasemaks.

margus014 kirjutas:Teema on VÄGA huvitav, kuid ei leidnud vastust mõnele tähtsatele küsmustele:
-Kui palju tohib tõsta pihustiröhku (origin. 150bar)
-Kui palju varasemaks, võrreldes orig. seadest, on ohutu keerata süütehetke?
-Kas pärast neid modifikatsioone on ohutu/kasulik tösta natkene ka turboröhku?
Minu eesmärgiks on hetkel sama jõu juures madalam kütusekulu. Praegult võtab mu 1,9TDI 55kw golf3 7L/100km kohta maanteel- natuke palju tudengi jaoks.
-Kas pärast peenhäälestust muutub auto kütuse suhtes pirtsakamaks? Hetkel võib küll paaki kallata pea kõike "mis põleb" (seda ei saa nüüd 100% töepähe vötta). Fakt on aga see et kasut. toiduõliga sõites ja ka diislile õli lisandiks sisse kallates, muutub auto erksamaks ja mootori töö ühtlasemaks.

Võib tösta nii palju, et pump ikka pihusteid lahti jaksab teha, ise pole kunagi teinud aga olen siit sealt kuulnud 180bar, pead ei anna.

Varasemaks tuleb süüdet keerata nii palju et mootorile haiget ei tee, liiga varajane pritsehetk väljendab end väga terava lärmiga. Kuid kui numbritest rääkida siis + 2-3 kraadi varasemaks ei tee mootorile liiga.

Turborõhk võiks vastavuses olla kütusekogusega, et kui tõstad rõhku tuleb ka natuek pumpa peale keerata, pelgalt 1,5 bar rõhku pähe lasta ilma kütet peale keeramata ei anna tulemust ja võib olla ka ohtlik nii turbole kui ka mootorile endale.
Tasuks lisada õhu vahejahuti mõne TDI G3 pealt, sellega saavutatakse madalam sisselase temp. ja suurem mootori täituvus, seega rohkem jõudu. Originaalis peaks olema 0,8bar, võiks tõsta max 1,1bar.

Üldjuhul ideaalne 1,9 TD(mite TDI) peaks g3 kere peal võtab küttet 6L kanti, suht janune võrreldes TDI-ga, kütusekulu on väiksem tdi-l kuna seal juhib elektronika kütuse annuseid ja ei lasta mõtetult kütust raisku, samuti on kütuse põlemine seal efektiivsem, kuna kütus pihustatakse peenemaks, rõhk vist oli 190bar, pead ei anna ja kütus pritsitakse otse kolvile(TD on eelpõlemiskambriga). TDI...Turbocharged Direct Injection, mitte Turbo Diesel Intercooler.

Esialgu käi auto hoolsalt üle, kas märgid ideaalselt paigas, kas katalüsaator on ikka puhas, soovitaks üldse eemalda, meie riigi seadused seda ei nõua. Ürita hoida õhufilter puhas, kütusefilter puhas, kas pump on korras ja ei lekki, lekkiv pump tõstab tuntavalt kütusekulu. Auto ei tohiks tossata, põlemata energja ju. Kulunud pihustid mõjutavad ka suuremal määral kütekulu. Tähelapanuta ei tohiks jätta veermiku, pidurid ei tohiks isegi kergelt peale jääda ja sillajooks peab olema õige. Üle 185 rehvi ei ole ka mõtet 55kw alla panna. Väga tuntav vahe on 175 ja 205-sel rehvil, võtab kiirendus tuntavalt maha aga tahad ikka kiiremini ja kütekulu tuleb.

Mina soovitaks peamurdmisele ja TD ökonoomsemaks leiutamisele vana auto maha müüa ja TDI mootoriga auto soetada. Kui aga käed on õigest kohast välja kasvanud ja sinna juurde ka helge pea on õnnistatud...siis anna minna

Tehniline taip ja oskused on olemas. Bensiinimootoritega oskan imesi teha, aga diislitega on veel vähe kogemusi.

Kas tõesti 180 bar peale võib tösta ja pumbale see halvasti ei mõju? Teine asi, kust saada neid seibe, millega pihusteid reguleeritakse?

Kas tõesti usud ,et pihusti avanemis surve tõstmine 180 at-.i. peale annab mingit lisa efekti? (margus) ? Kütte kogus jääb ju samaks , kuid koormus plunzerile suureneb. Kuidas siis külmaga käivitus on? No nuputage.

t6nis3 kirjutas:Kas tõesti usud ,et pihusti avanemis surve tõstmine 180 at-.i. peale annab mingit lisa efekti? (margus) ? Kütte kogus jääb ju samaks , kuid koormus plunzerile suureneb. Kuidas siis külmaga käivitus on? No nuputage.

Jah, kütte kogus jääb samaks, kuid kõrgemal survele toimub efektiivsem kütuse atomisatsioon = puhtam põlemine. Koormused tõepoolest suurenevad. Nende negatiivset mõju tahakski teada saada.
Päris 180bar'i peale ma röhku tösta ei julgeks. Arvan et piirduksin 160'ga.

t2nni jutus on seekord veidi pointi. Ainuke asi, mida vb see surve tõstmine juurde annab, on väike küttekulu langus sest küte on peenemalt pihustatud?, kuid ilmselt suht väike vahe st märkamatu. Ja kui oleks tegu TDI mootoriga, siis vajaks ka aju vahetamist/remappimist sest aju nn kütte etteandmise kestvuse kaardid on kalibreeritud vastavalt pihustitele st avanemis surve ja läbilaske võime selle surve juures olenevalt pihusti otste enda suurusele. Ja kas pritse ajastus/nurk pole kah mitte pihustite avanemise survet arvestades välja arvestatud/paika pandud inseneride poolt st pumbad vastavalt konstrueeritud

Nii palju kui ma tean, siis ikkagi pannakse peale suurema läbilaske võimega pihustiotsad ja siis etteannet juurde keerata...pihustite survetega mängimisest kuulen küll esimest korda va siis balanseerimine tehase nõutud näitajateni otste vahetusel näiteks.

copilot kirjutas:t2nni jutus on seekord veidi pointi. Ainuke asi, mida vb see surve tõstmine juurde annab, on väike küttekulu langus sest küte on peenemalt pihustatud?, kuid ilmselt suht väike vahe st märkamatu. Ja kui oleks tegu TDI mootoriga, siis vajaks ka aju vahetamist/remappimist sest aju nn kütte etteandmise kestvuse kaardid on kalibreeritud vastavalt pihustitele st avanemis surve ja läbilaske võime selle surve juures olenevalt pihusti otste enda suurusele. Ja kas pritse ajastus/nurk pole kah mitte pihustite avanemise survet arvestades välja arvestatud/paika pandud inseneride poolt st pumbad vastavalt konstrueeritud

Nii palju kui ma tean, siis ikkagi pannakse peale suurema läbilaske võimega pihustiotsad ja siis etteannet juurde keerata...pihustite survetega mängimisest kuulen küll esimest korda va siis balanseerimine tehase nõutud näitajateni otste vahetusel näiteks.

Tundub, et Sa ei ole esimest postitust lugenud- soovitan lugeda, seal on väga palju tarkust. Ja teema käib vanakooli diislitest, ehk siis ei mingit aju poolt kontrollitud kütusekoguseid jne.. puhas mehaanika
Aitäh kaasamõtlejatele!

Jah, aga kogust kontrollib ju pump. Nagu ma ütlesin, võidad ehk veidi(pakun välja et sõidustiili valimine säästab kordades rohkem) kütte kulu pealt ning heppasid sealt nii väga ei tasuks loota küll mitte ja seda siiski kui peale seda veel ühtteist kontrollid/muudad....mis ajast autod õhust sõtma hakanud. Ning jutt mis puudutab pihustite balanseerimist on loogiline...kui pihustid võrdsed ja avanevad seal kus tehas ette näinud, võidad tagasi ebavõrdse töö tõttu kaotatud hobused - toonitan, kaotatud. Lisaks sellele muutub pritseajastus hilisemaks suurema avanemissurvega...hilisem avanemisaeg aga tähendab jällegi ebaeffektiivset/mittetäieliku põlemist ning liighilise ajastuse puhul liigsuuri põlemistemperatuure, väheneb ökonoomsus ja mootori võimsus.

Näiteks üks teema, mis ma lugesin, muutis pihusti avanemissurve muutmine pritsenurka/ajastust 2-3c kanti hilisemaks mis on vist üsna palju...ei tea küll mis rõhu pealt muudeti aga nagu aru sain ei olnud muutus suur. Seega, kui sa oled bensukatega imesid teinud, siis vb diislitega see nii ei õnnestu. Ja neid tarkasid jutte ennemgi loetud....nagu seegi jutt turboclub foorumist näiteks ühe teema alguses, kus väideti et võid visata autole peale teab mis turbo ilma arvestamata tegelike vajadusi ja parameetreid et asi ka kestaks. See esimene postitus siin teema alguses on selline ümmargune mull, et poleks näiteks minul sarnase idee puhul midagi peale hakata.

Jõudu ja jaksu katsetamisel.....ennem tee diisli tööpõhimõte selgeks, mis kuis ja kuidas mõjutab. See samasugune jutt, et keerame aga turbole rõhku juurde v viskame peale suurema turbo, aga kütte etteannet juurde ei pane ja siis loodame lisaheppasid ei tea kus kohast.

Copilot: su jutt on üheselt mõistetav ja loogiline. Minu eesmärk ei olegi jõudu juurde saada, vaid just kütusekulu alla. Paistab et ainsad asjad, mida tasub üldse teha on pihustistendis pihustite röhk viia tehaseseadesse ja pihustite röhud omavahel nii võrdseks, kui võimalik. Ja pärast seda pumba ajastus paika ja kõik.
Pihustiotsad on mul 8000km tagasi vahetatud, kuid pihustikehad on originaalid (aastast 92)- selge see et väheke väsinud.
Jääb endiselt üks ja sama küsimus: kust saada seibe, millega pihustiröhku regullida?

Kuid vastates sinu küsimusele kütte suhtes....siis kütte koha pealt kindlasti muutub pirtsakamaks st kogused ei pruugi olla enam sellised mis tavadiisli puhul kui kasutad näiteks toiduõli vms sest selle voolavus pole see mis diislil ja kuna sa vähendad nn pritse akent rõhu tõstmisega, siis võid sa sealtkaudu hoopis neid heppasid/jõudu kaotada sest vähem kütust võib pihustatud saada...kuigi samas aitab suurem rõhk jällegi paremat kütte nn aurustamist ja paremat/effektiivsemat põlemist. Ning iseasi küsimus on pigem suurem pinge pumbale. Pigem soovitan sul pihustid lihtsalt lasta kontrollida ning vajadusel otsad vahetada ja balanseerida ning pritsenurk panna veidi varajasemaks kui seda tehase seadistus. Kui tahad hiljem korralikumalt tuunima hakata, osta vanakooli TDI v veel parem PD.

EDIT! Näiteks enda vanakooli TDI puhul kus just selle rihma kulumise/vananemise tõttu oli pritsenurk veidi hiliseks nihkunud, nii et põhjustas juba käivitusprobleeme ning sai suht piiri peale maximumi varajaseks aetud, ja võin väita et auto mootor muutus erksamaks küll. Kulu koha pealt ei oska nii öelda sest igat grammi ei jälgi ja teeolud ju pidevalt muutumises st ilmselt oli muutus suht väike siiski...ennem mängib siin rolli küttesüsteemi korrasolu.

margus014 kirjutas:kust saada seibe, millega pihustiröhku regullida?

Igas korralikumas diislitöökojas on "vahetusfond", ise nokitseja leiab seibid teiste/lisa pihustite seest. Kui kõik enda pihustid lahti võtta ja seibe ringi kombineerida, siis võib ka 2-3 pihustit juba soovitud rõhule saada ja kokkuvõttes läheb vaja vaid paari uut seibi lisaks.

7/100 maanteel on palju tõesti... Milline termostaat on ja kui hästi see toimib? Kui juba suurema lammutamise ette võtad, siis kontrolli üle ka silindrite kompressioonid, võimalik katalüsaatori ummistus, praegune turborõhk, sisselaske kolle/EGR süsteemi puhtus (sisselase võib egr tõttu tahma täis olla (EGR pane üldse kinni))...

copilot kirjutas:kuna sa vähendad nn pritse akent rõhu tõstmisega, siis võid sa sealtkaudu hoopis neid heppasid/jõudu kaotada sest vähem kütust võib pihustatud saada...

Seda juhul kui pump/plunser tagasi lekib. Kui eeldame, et vedelikku kokku suruda ei saa ja tagsileket ei toimu, siis pritsitav kogus jääb pmst samaks, ainult see kogus pritsitakse lühema aja vältel.

Kuid siin mängib rolli ka kütuse viskoosus....kuigi kui ta juba piisavalt soe on, siis ei tohiks suurt vahet enam olla.

grahv kirjutas:

margus014 kirjutas:kust saada seibe, millega pihustiröhku regullida?

Igas korralikumas diislitöökojas on "vahetusfond", ise nokitseja leiab seibid teiste/lisa pihustite seest. Kui kõik enda pihustid lahti võtta ja seibe ringi kombineerida, siis võib ka 2-3 pihustit juba soovitud rõhule saada ja kokkuvõttes läheb vaja vaid paari uut seibi lisaks.

7/100 maanteel on palju tõesti... Milline termostaat on ja kui hästi see toimib? Kui juba suurema lammutamise ette võtad, siis kontrolli üle ka silindrite kompressioonid, võimalik katalüsaatori ummistus, praegune turborõhk, sisselaske kolle/EGR süsteemi puhtus (sisselase võib egr tõttu tahma täis olla (EGR pane üldse kinni))...

termostaat 2-3a tagasi vahetatud( 87C) ja maanteesõidu ajal on temp ca 92-95C. Temp tõuseb üles 90C'ni ca 5km'ga. EGR'i võiksin jah kinni panna.
Kui tööks läheb siis tean vähemalt kust seibe otsida.

Olen olnud diisli pihustite (vanakooli) stendi juures,kasutaja,kontrollija. Stend oli tehtud mehaaniline . Ise pumpad ja tunned vastusurvet. Manomeeter. Tollel ajal näiteks G2. 130 bar. Pihusti otsad lõppkokkuvõttes olid kõik korras. Kuid kui oli avanemis surve (reeglina madalam) 125 at . siis pihusti ,,kuses,, . Panin seibi (kes teab,see teab) o,o3 juurde. Liig palju. Stendi kangi vastusurve ju tunduvalt tugevam(mida siis kõrgsurve pump kannatama peab) ja pihustus oli teine äärmus. Liiga trehtlis (laiali). See pihusti (avanemis surve reguleerimiseks) seibide otsimise teema on mõttetu. Selge on ju seegi,et kui seibid leiad, pead ju pihusteid stendis kontrollima,vajadusel reguleerima.

Tõnisest hakkab inimene saama, kiidan!

Kas pihusti surved on tihedas seoses plunseri läbimõõduga, ehk siis läbimõõt paneb paika tootlikuse? Teine tootlikuse näitaja on nukaplaadi tõus.
Minul käis 1,6 tavadiisel 1,9 turbo pihustitega väga ilusasti, 155bar. Kui ma ei eksi on 1,6-l 8mm, 1,9 TD-l 9mm.