On kindlasti ka siinsetel passatimeestel tagarehvide siseserva saehambasse kulumist olnud? Tundub tüüpprobleem olema. Tunnusteks siseservade intensiivsem (treppi) kulumine ja tuksis laagritele iseloomulik undamine siledal asfaldil. Milliseid püsivaid lahendusi siinmail leitud?

Otsingusse "sawtooth tyre wear" vms ja halamist ning arutelu sel teemal erinevate VAG masinate osas sadade lehekülgede kaupa.

Näiteks http://www.vwaudiforum.co.uk/forum/show ... ar-Tyres!! jne

Paar netist leitud hästi illustreerivat fotot:

Mis rehvidega tegu ? Üldiselt võib põhjustada seda liigne raskus tagateljel. Ning ka rehvide enda koostis, ma tean et micheliniga on sellist asja ette tulnud, et kulub seest poolt treppi ja hakkab undama. Kindlalt ei saa joont alla tõmmata milles asi võib olla, aga võib ka rehvi enda viga olla või selles et meie tänavatel on palju roopaid, mis soodustavad seda, et seest poolt kulub rehv rohkem.

Ma olen juba ammu tähele pannud, et paljudel isegi uutel masinatel on tagumised rattad nn sisse poole lääpas ehk siis tagumiste rataste kalle on silmnähtav ja seda ka ilma mingisuguse raskuseta autos. Kohati tundub, et lausa liiga palju....ei tea kas see on normaalne, aga eks see mängib kah kindlasti rolli, eriti kui lisada veel korralikult raskust a la auto rahvast täis jne siis peaks kalle veelgi suuremaks muutuma ja sisemist serva rohkem sööma.

Ma olen juba ammu tähele pannud, et paljudel isegi uutel masinatel on tagumised rattad sisse poole nn lääpas ehk siis tagumiste rataste kalle on silmnähtav ja seda ka ilma mingisuguse raskuseta autos. Kohati tundub, et lausa liiga palju....ei tea kas see on normaalne, aga eks see mängib kah kindlasti rolli, eriti kui lisada veel korralikult raskust a la auto rahvast täis jne siis peaks kalle veelgi suuremaks muutuma ja sisemist serva rohkem sööma.

copilot kirjutas:Ma olen juba ammu tähele pannud, et paljudel isegi uutel masinatel on tagumised rattad nn sisse poole lääpas ehk siis tagumiste rataste kalle on silmnähtav ja seda ka ilma mingisuguse raskuseta autos. Kohati tundub, et lausa liiga palju....ei tea kas see on normaalne, aga eks see mängib kah kindlasti rolli, eriti kui lisada veel korralikult raskust a la auto rahvast täis jne siis peaks kalle veelgi suuremaks muutuma ja sisemist serva rohkem sööma.

Tõsi, olen ka ise seda märganud 2 masina puhul millega palju liigun. Üks on 2014a alguses uuena ostetud ja teine on 2012a lõpus samuti uuena ostetud.
Mõlemad on maasturid ja erinevast margist. Aga aru on saada mõlemal masinal, et kulutab sisekülgesi rohkem.
Esinduses käidud ja iga kord hoolduses lastud sillad üle kontrollida ja midagi pole leitud.
Ühel on masinal on Nokiani suverehvid ja teisel Kumho suvekad.
Minu arust on see kummaline Kuid keegi mingit viga pole leidnud.

Koos selle kaldega on ka kokkujooks tagasillal väheke "veider", nende koostööl paraneb aga auto juhitavus, eriti just kurvilistel teedel.
Mis saehambasse puutub, kipub see olenema rehvi tootjast, mustrist ja segust. Eriti hambuliseks meeldib michelini toodetel kuluda, isegi mustri klotsid kuluvad üle ühe madalamaks, hammastest rääkimata.

jussike kirjutas:Koos selle kaldega on ka kokkujooks tagasillal väheke "veider", nende koostööl paraneb aga auto juhitavus, eriti just kurvilistel teedel.
Mis saehambasse puutub, kipub see olenema rehvi tootjast, mustrist ja segust. Eriti hambuliseks meeldib michelini toodetel kuluda, isegi mustri klotsid kuluvad üle ühe madalamaks, hammastest rääkimata.

Kasutaja jussike jutt vastab tõele, et kui nüüd meenutama hakata, siis öeldi seda mulle ka Nissani esinduses.
Sama on ka nn rajal sõites, et näpitakse paremaks nii kokkujooksu kui ka külgkallet. Ehk siis sätitakse kõike mis teeb juhitavust paremaks.
Igapäevaautol on muidugi teatud piirid võrreldes rajaautodega.

ära unusta, et sul on Cng passat ja sellel omakorda raskem tagumik. Probleemi võid lahendada nn. nivooamortide paigaldamisega. Kas on ka kerget ujumist tunda maanteel?

Üldiselt tundub, et tagarataste geomeetria korrigeerimise ja vajadusel lisaks sobivamate rehvide allapanekuga (muster, rehvi materjal) peaks sellest ilmingust lahti saama. Iseenesestmõistetavaks või normaalseks ma seda nähtust kindlasti ei peaks.

Kui erinevaid foorumeid lugeda, siis tekib asi üldjuhul mittevedava silla rehvide siseküljel ja erinevatel mudelitel (Passat, Golf, CC, Scirocco...) sõltumata kasutatavast kütusest.

Continentali selgitus: Tyre damage- Causes and avoidance
http://www.evanshalshaw.com/Files/pdf/c ... s_2010.pdf" onclick="window.open(this.href);return false;

“Saw-tooth” wear is a wear pattern caused
under normal usage with normal suspension
settings. This is the outwardly visible (and
audible) manifestation of various distortional
forces at work on the tread.
Tread grooves and sipes – a source of noise –
are absolutely essential in ensuring safety on
wet and flooded roads. In the case of
low-profile tyres in particular, a higher
percentage of tread void is necessary to
take up the water and to improve the
protection against aquaplaning.
...
These operating conditions include:
q Long, straight journeys at constant speed
q Moderate driving style
q Suspension geometry (alignment/camber)

Päris hea teema:
http://www.pistonheads.com/gassing/topic.asp?t=1242766" onclick="window.open(this.href);return false;

"Hi Guys i actually work for a Vw dealer, This is very common and i do ALOT if not all steering geometry's in our workshop. This is very common and personally i dont think its to do with the camber, i have done many steering geo's on cars for have 'sawtooth' wear and every one has had the rear 'toe' out. I Think this is wear it scrubs the inside edges and because of the tyre compounds it causes the sawtooth wear. Iv seen it on scirroco's. CC's, Passat, and golf models. The harder compound tyres dont seem to do it as much because they dont heat up as much and therefore the 'scrubbing' doesnt have so much effect."

Mul kasutusel Michelin Primacy 3 rehvid. Märgatavat ujumist ei ole täheldanud, pidevalt mingeid koormaid ei vea. Ecofueli tagaots on muidugi täpselt gaasimahutite võrra raskem kuid see ei saa tootjale olla mingiks õigustuseks.

võrdle oma auto tagaosa kõrgust näiteks 2.0tdi B7 tagaosa kõrgusega... VW on püüdnud küll CNG passatil teha tagavedrud jäigemaks (jämedam vedru) kuid gaasiseadmed, raamistik jne toob tiba ikka tagaosa alla poole. Sellega seoses muutub ka tagasilla geomeetria ja ratta kalle. Kui veel autol 100 000 + km läbisõit ja jumal teab mis sellega ennem veetud tehtud on siis kipuvad ka rehvid kuluma.

Ärataks teema üles. Olen vahepeal üht koma teist uurinud selle kohta. Nagu aru saan, siis näiteks madaldus muudab rataste kambrit/kallet negatiivsemaks ja näiteks ~25mm madaldust muudab seda umbes -0.50c jne. Kuna Bora sedaanil(esiveolisel) on juba originaalis tagarataste kalle silmaga nähtavalt negatiivine, siis madaldus muudab seda veelgi nähtavaks(võrdlus olemas kahe ena bora näol kus üks kuskil 30mm madaldusega ja teine OE). Googeldades aga leidsin, et müüakse kitte, millega saab siis kallet muuta kas negatiivsemaks v positiivsemaks. Üks näide ka ebays müügil oleva näol st kas on keegi neid siinmail ka kasutanud?
Miks küsin...nimelt siis just madaldusega borat kipub pikema aja peale tagarataste sisemisi serva sööma ja olen isegi täheldanud õrnalt saehambasse kulumist ning no tõesti ei ole ka silmale kena vaadata seda liigset negatiivset kallet. Plaan muidugi madaldus tavavedrude vastu vahetada mingi hetk, kuid teatav kalle ikkagi jääb...hetkel pole käepärast ka viimase silla regulli väljaprinti nende tagumiste rataste hetkeolukorra suhtes kalde osas ning millised peaksid olema nn tehase poolt lubatud piirid(tean aga, et oli veits nn normist väljas).

http://www.ebay.com/itm/Eibach-Rear-Cam ... 4150d54be8

Vana teema, aga põnev siiski. Pole siin roll, et kellegil gaasiga masin ja raskus taga. Mul b7 nelivedu, ostes oli kaasas michelini premacy3 rehvid, tootmise ja alt võtmise vahe oli mälu järgi 7-8 nädalat vms, et siis pm nagu tutikad. 235/45 r17, nagu ettenähtud. Sillastend tehtud ja korras. Mina nendega sõita ei saanud, kuna julmalt treppis ja rõve vilin undamine sees. Panin omal seisvale need alla, ning vanalt võtsin kolm suve all olnud nankangid v mustriga, nood said suve hooajaga ca 22tuh sõitmist. Nüüd tõin keldrist ja vaatasin päeva valges neid, alla ei pane igatahes. Kaks rämedalt trepis ja kaks kergemalt. Just selle anomaalia kiuste ma ei pane juba alla hirmkalleid bränd verke, vaid tulevad jälle nankangid, uued, as2plus vms. Selle raha eest, millega tulevad, võivad kasvõi hooajaga treppi süüa ennast. Ei tea palju seal mõõt rolli mängib, välismaisest maailmast mulje, et kõrgem, kitsam, pehmem peaks vähem treppi tõmbuma. Ise mõtlen kas 215/50 v 225/50 r17 panna, aga pole kindel. Vastunei tohiks kuskil käia see.

225/50 on alltracki mõõt ja tavapassatil ei jää kõrgus hea. 215/50 on originaalveljele ideaalne.

miilits kirjutas:.....kõrgem, kitsam, pehmem peaks vähem treppi tõmbuma. Ise mõtlen kas 215/50 v 225/50 r17 panna, aga pole kindel. Vastunei tohiks kuskil käia see.

Pehmem võiks loogiliselt isegi kiiremini suvel treppi kuluda, lihtsalt löda materjali tulemina ei kostu läbu tuppa

Rataste kalle on negatiivne kuna kurvi sisenedes peab välimine ratas teekattega hea kontakti säilitama. Muidu tekib alajuhitavus.

Kui rehvid kuluvad treppi, on amordid pehmed juba ja tuleb ära vahetada amordid, vahet pole kas kere õõtsub või mitte. Kui kere juba õõtsuma jääb on amordid täitsa kutud

Veel kuluvad rehvid treppi neil, kel pidevalt auto rahvast/raskust täis või kes käru tihti veavad.

Ning sügava klotsiga talvekad kuluvad eriti treppi veel.

Sai siin aasta tagasi nähtud ühte bmw tartu maantel. Tagumine amort oli läbi ratas pani all sellist strobo, pold kunagi sellist asja kohanud. Ei kujuta ette kuidas selline asi puksidele mõjub.

Minu passatil aitas nt tagumiste laagrite vahetus. Enne sõi samamoodi hambassae rehvid.

TanelP kirjutas:Rataste kalle on negatiivne kuna kurvi sisenedes peab välimine ratas teekattega hea kontakti säilitama. Muidu tekib alajuhitavus.

Kui rehvid kuluvad treppi, on amordid pehmed juba ja tuleb ära vahetada amordid, vahet pole kas kere õõtsub või mitte. Kui kere juba õõtsuma jääb on amordid täitsa kutud

Veel kuluvad rehvid treppi neil, kel pidevalt auto rahvast/raskust täis või kes käru tihti veavad.

Ning sügava klotsiga talvekad kuluvad eriti treppi veel.

Kuna siit sealt ikka ja jälle kuulda selle treppi kulumise kohta juttu, et amordid läbi, siis spetsjom käisin tüv stendis ka. Kôik ok ja selle jutu saab ahju visata

See stend on BS. Viska need paberid hoopis ahju ja hakka amorte vahetama. Ei ole olemas mitte mingit adekvaatset inspektsiooni metoodikat amordi testimiseks ilma amordi vabastuseta.
See on ka põhjus, miks TÜV-is ei hinnata amorditesti tulemust mitte kuskil Euroopas. See test on tõsine (enese)pettus, mis on tänaseks juba mingi 15 aastat pika habemega teema.

Treppi kulumist põhjustab ka kõver velg! Näide mu mampsi autolt kus talveplekid kõverad aga üks eriti kõver velg oli taga vasakul. Ja taga vasak rehv kulus talvega kõige rohkem treppi. Muidugi Fuldad all mis suht halva mustriga niigi. Et vaadake veljed pingis üle.

tlauri kirjutas:See stend on BS. Viska need paberid hoopis ahju ja hakka amorte vahetama. Ei ole olemas mitte mingit adekvaatset inspektsiooni metoodikat amordi testimiseks ilma amordi vabastuseta.
See on ka põhjus, miks TÜV-is ei hinnata amorditesti tulemust mitte kuskil Euroopas. See test on tõsine (enese)pettus, mis on tänaseks juba mingi 15 aastat pika habemega teema.

Ega üv ka ainult lolllid ja selle üv nõudmine ka vaid kellegile maksmise pärast.

tito kirjutas:

miilits kirjutas:.....kõrgem, kitsam, pehmem peaks vähem treppi tõmbuma. Ise mõtlen kas 215/50 v 225/50 r17 panna, aga pole kindel. Vastunei tohiks kuskil käia see.

Pehmem võiks loogiliselt isegi kiiremini suvel treppi kuluda, lihtsalt löda materjali tulemina ei kostu läbu tuppa

Endal samuti kogemus hambuliseks kulunud rehvidega, tegu oli küll lääbakile vajunud taguratastega sidruniga aga point sama. Seal kulusid talverehvid samamoodi hambuliseks. Arvatavasti tekkis rehvis resonants mistõttu kulubki hammas üle ühe. Kõige kindlam tundus sellise asja vastu olema vana ja kõva Masteri suverehv-seal polnud ka nö hambaid vaid serv oli sile nagu suvekatel ikka. Loomulikult ei pea Masterit otsima aga ilma hammasteta ja kõvem rehv käib kindlasti kauem.

Kindlasti ei ole lollid. Loevad ja teavad ka ise suurepäraselt, et nende andmetega ei ole reaalse füüsikalise suurusega mitte midagi pistmist. Need väärtused on pelgalt võrdlusandmed 4-s punktis ja ei oma vähematki mõõteväärtust.

Ainus mõõteväärtus on raha € numbrites, mida selle tegevuse peale kulutada.

miilits kirjutas: Ega üv ka ainult lolllid ja selle üv nõudmine ka vaid kellegile maksmise pärast.

Amordi eluiga on piiratud ja see on teie kõigi ühine mure, mida te siin jahute aga ignoreerite. Vale geomeetria ainult süvendab seda probleemi ning kiirendab viimasegi amordi ressursi.
Eesti teedel on amort ca 80 000 - 160 000km, Tallinnas 50 000 - 80 000km.
Amordi ainuke valideeritud testimise metoodika seisneb amordi vabastusel ning testil.

Saab kohe kaks kuud uute suverehvidega ning pole mingit jälge tagumistel rehvidel, et peaks mingi hambasse kulumist olema. Ls selle ajaga u 8500km. Tea, kas amordid hakanud ehk tervenema vahepeal siis vôi làksid suve reziimile, sest väitel, et amort läbi ja seda pôhjustab, pole näha tunda midagi