Ka mul on käinud üks selline 1.9 mis "jooksis" foori taga kinni. Nimelt kukkus üks 4. silindri klappidest otse kolvi peale, ja nii õnnetult et enam mootor ringi ei käinud. Klapp jäi kolvi ja plokikaane vahele nii täpselt.. Mootor oli 1.9 85kw TDI PD. Visuaalselt oli keps sirge, aga proovima ei hakanud. 1 kepsu-kolvi komplekti vahetus, uued saaled, uus plokikaas ja sõidab siiani. Viimasel ajal(2 kuud) on rihmavahetuse käigus silma jäänud mitmel 1.9-2.0 PD mootoril(neid käib kõige rohkem ja nimelt nendel tuleb ju rihma vahetuseks 1 turbo surve toru lahti võtta, mis sisselaskesse läheb) sisselaskes vee piiskasid näinud ja ometi pole neil ju lambist keps kõveraks läinud siiani(ptui ptui ptui). Asi vist soojas ja niiskes talves.. Aga jah kolvi ja klapi kokkupõrkel keps kõveraks ei lähe naljalt, ei usu, ennem klapp kõver või äärmisel juhul kolb puruks.

Martty,kõver keps on minul kõrval. Huvi pärast teen ka pildi,kui fotograaf nädala sees koju tuleb. Ei aita oma jutuga kuidagi teema algatajat , kuid ei nõustu ütlemisega ,et õhuvahe jahutis on kondents vesi,mis sattus mootorisse. Õli koguneb sinna läbi turbo puksi. Kuigi selle vastu (et mootor märatsema ei läheks) on ka sisselaskesse pandud klapp ,mis sulgub süüte välja keeramisel,lähevad ,,kaasaja,, B M W. ja Audi mootorid oma õli neelamisega märatsema. Diislitest jutt. Kuidas siiski sisselaskesse satub kondents vesi sellises koguses? Nalja võib teha,kuid jäägu see juku ütlemise rubriiki. Mina vaidlen kategooriliselt ,tehniliselt sellisele jutule vastu. Karteri tuulutusel oli probleemi,G4 jal ja just 1,4 mootoriga. Kui just see Crafter on tehniliselt teisest maailmast,siis andeks küll ei palu oma postituse eest,kuid hea teada,et on mootoreid,mille sisselaskesse koguneb niipalju kondentsi,et taskaa. Kas sellise autoga PEAB iga päev sõitma,et hoida sisselase soojas? j n e.

Tõnn kui tehas tunnistab probleemi ja lahenduseks on sisselaske toru vahetus siis on sellega probleeme. Teemaalgataja võiks ka sellest kinni hakata, ehk saab rem. kulusid kuidagi tootjaga optimeerida kui senine hooldusajalugu on korrektne (see on väga oluline garantii lõppedes ilmnenud probleemide puhul).

Huvi pärast siiski küsin. Sisse laske T O R U on ju toru. Mida pergelit temal teisiti on? et probleem tekkis. Lauri,anna ka tehnilist mõtteainet,kuiskilt peab tõde välja tulema. Muidu lõppebki teema a,la poisid foorumis arutlesid,kuid h pella kuskile ei jõudnud. Saime targemaks,eks ju.

MAN tüüpi veoautodel oli suht tavaline kus cooleri kondentsi tõttu kinni külmunud. T6nis3 ja teadupärast tekkib kokku surutud õhust kondents seda võid leida ka töökoja kompressori paagis ja teistest suruõhul töötavatest süsteemidest( suht tavaline füüsika) selleks ka suruõhusüsteemidel vahel niiskuse eraldajad.
Veoks puhul oli lahenduseks väike viiene auk cooleri vanni kust siis üleliigne kondents välja tilkus.

Kõik võib olla õige teoorias,kuid kui auto sõidab,õhk liigub ja siis tuleb mingil hetkel peoga vett sisselaskesse. Oleme nüüd siiski reaalsed. Kompressor toodab sooja õhku ,mis paakides jahtub. Sealt tekkiv kondents on hoopis teine teema. Mõtle õhuvoolule,mis on auto sisselaskes, ja kompressori paagis. Nagu siga ja kägu. Turbo annab suruõhku kuni 1.2 at. Kompressor ,vastavalt reguleeringule ,10 at. Vaks vahet ka kondentsi tekkimiseks.

t6nis3 kirjutas: ↑28 Jaan 2018, 20:11 Kõik võib olla õige teoorias,kuid kui auto sõidab,õhk liigub ja siis tuleb mingil hetkel peoga vett sisselaskesse. Oleme nüüd siiski reaalsed. Kompressor toodab sooja õhku ,mis paakides jahtub. Sealt tekkiv kondents on hoopis teine teema. Mõtle õhuvoolule,mis on auto sisselaskes, ja kompressori paagis. Nagu siga ja kägu. Turbo annab suruõhku kuni 1.2 at. Kompressor ,vastavalt reguleeringule ,10 at. Vaks vahet ka kondentsi tekkimiseks.

Sa ikka ise ka aru saad millest räägid. Kui siin kompressoreid ja auto mootoreid võrdlema tuled, siis alusta sellest et su küünis vedelev kompressor tootab healjuhul mõnisada liitrit õhku minutis. 2 liitrine turboülelaadimisega diiselmootor sööb 2000 rpm juures minutis suurusjärk 6000 liitrit õhku Tänane ilmakaart näitab, et suures osas Eestist on relatiivne õhuniiskus 100%. Õhk on küllastunud olekus. Kui see õhk nüüd vahejahutisse uhatakse ja seal tuulekülma radiaatoriga kokku puutub .. on tulemuseks päris arvestatav kogus vett ( kuuma ja niiske ilmaga võib kuupmeetris õhus olla 44g vett, hetkel kuum ei ole .. aga niiske on küll ). Olenevalt nüüd sisselaske ehitusest ja paigutusest kollektori suhtes, võib see vesi sealt ühel või teisel viisil mootorisse sattuda.

Postitas Jurmola » 26 Jaan 2018, 10:13
Crafteril tehase poolt info täitsa olemas, et võimalik on kepsu kõveraks minemine eeltoodud probleemi korral (niiskus, kondents).
Probleemi vältimiseks näeb tehas ette vahetada üks sisselaske toru.

Kus see koht on kus see kirjas on ja tegelikult huvitaks kas on kuskil infot kas tehas oleks pidanud sellised autod ise tagasi kutsuma sisselaske toru vahetuseks või vähemalt omanikke sellest informeerima kui oli teada probleem?

t6nis3 kirjutas: ↑28 Jaan 2018, 19:30 Huvi pärast siiski küsin. Sisse laske T O R U on ju toru. Mida pergelit temal teisiti on? et probleem tekkis. Lauri,anna ka tehnilist mõtteainet,kuiskilt peab tõde välja tulema.

Vahest on uuel sisselaske torul drenaaziklapp küljes? Silver võiks pildimaterjaliga aidata vana vs. uus toru.

frl kirjutas: ↑29 Jaan 2018, 17:12

Jurmola kirjutas: Postitas Jurmola » 26 Jaan 2018, 10:13
Crafteril tehase poolt info täitsa olemas, et võimalik on kepsu kõveraks minemine eeltoodud probleemi korral (niiskus, kondents).
Probleemi vältimiseks näeb tehas ette vahetada üks sisselaske toru.

Kus see koht on kus see kirjas on ja tegelikult huvitaks kas on kuskil infot kas tehas oleks pidanud sellised autod ise tagasi kutsuma sisselaske toru vahetuseks või vähemalt omanikke sellest informeerima kui oli teada probleem?

https://erwin.volkswagen.de/erwin/showHome.do

Maksad raha tunni/päeva/kuu/aasta eest ja vaatad kõik oma VIN-ga seonduvat.

Kuna probleem pole ilmselt nii massiivne, et vajab suuremat tagasikutset, siis seda ka pole. Ja kuna keegi neid TPI-sid läbi ka ei vaata enne kui probleem ilmneb, siis ei jäägi muud üle kui hiljem fakti tõdeda, et selline probleemilahendus on üleval, kuid ennetada ei jõudnud.

Seetõttu peabki omanik ise hoolas olema ja vajadusel ka dokumentide eest maksma.
Nende TPI-de läbisurfamine pole ka, mis 3minuti töö, et neid surfata samalajal kui teine töö ootab.

Toru koodiga:
JKV 145 762

Täpselt see ta on

eesti ilm max 60 kraadi kõikumist servast serva. metalli väändumiseks ei piisa sellest ja niiskest ilmast sest mootoris kinnine kliima koos õliga. samas esindus on kohustatud esitama arvega ka põhjendatud remondi või vea. kui esmane vea tateerimine on kustutatud või puudulik on nad kohustatud tellima experdi kui sinul tekib kahtlus
lihtsam minna tarbiakaitsesse

R36 kirjutas: ↑15 Mär 2018, 09:13 Toru koodiga:
JKV 145 762

Hea oleks seda vanaga võrrelda et mis seal siis teistmoodi on. Metalli väändumine on täiesti reaalne kui vesi sisselaskest kolvi peale lendab.

GTI kirjutas: ↑26 Mär 2018, 16:09

R36 kirjutas: ↑15 Mär 2018, 09:13 Toru koodiga:
JKV 145 762

Hea oleks seda vanaga võrrelda et mis seal siis teistmoodi on. Metalli väändumine on täiesti reaalne kui vesi sisselaskest kolvi peale lendab.

Vaatan, kas on kuskil prügis veel alles. Aga reaalselt on vana sama kurviga toru plastmassist ja ilma selle paunata.

Ilmselt see lisatud paun on kondentsi kogumiseks mõeldud ning eeldab hoolduse käigus perioodilist kontrolli ja tühjendamist?

Pigem sellesse pauna koguneb niiskus, mis ei satu ühe korraga mootorisse, vaid veetakse mootorisse vaikselt ja aurustunult?
Link piltidele