Tere, sooviks teada nukapakkude pingutusmomenti ja järjekorda. Samuti otsaratta pingutus.
Ette tänades
1.9 tdi 81kw afn

imelyk kirjutas: ↑19 Jaan 2023, 06:46 Tere, sooviks teada nukapakkude pingutusmomenti ja järjekorda. Samuti otsaratta pingutus.
Ette tänades
1.9 tdi 81kw afn

Autodatas - nuka pingutus järjekorda pole, kuid 20 Nm on antud momendiks; (camshaft carrier cap 20 Nm)
Nukaratas- camshaft sprocket gear- 45 Nm;
Väntvõlli "käbi" otsa polt - crankshaft pulley - 90 Nm + 90 kraadi; Ning ka uus polt.

Nukapakkudel järjekorda pole, tuleb lihtsalt ühtlaselt ja järk-järgult nukka koos pakkudega plokikaanele lähemale tõmmata, kuni lõpuks saab paku polte pingutada.
Kui kohe üksiku paku täiesti kinni tõmbad, on suur võimalus nukkvõll pooleks murda.

Järjekorda pole jah. Tasapisi ühtlaselt keerad vaikselt ligi.
Mul pd mootori njuutonid kirjas, sai eelmine suvi tehtud, aga ilmselt need ei ühti ja ei hakka siia kirjutama.
Arvatavasti googlest vajalik leitav.

Kuna tegemist on metall metalliga kokku (olgugi ,et alumiinium) ja poldid on M8. ei tasu ennast tehniliselt lõhki mõtelda. Keerad mutikad järkjärgult kinni TUNDEGA. Viimane ponnistus on tõesti tundega. Võtme saba on ca. 30 cm.pikk. Lihtsalt lobisen,et miks neid N M. taga ajada? Küsida muidugi võib alati ,kuid siiski tundub,et minnakse teatud küsimistest üle võlli.Ah noh lass olla.

Kõik pole eluaegsed mehaanikud ja puudub "käetunne", igal juhul enne panna õige NM kinni kui hakata siin mingi täpselt 30cm pikkuse narrega tunnet taga ajama.

Käetunne auto remondis ongi käe tunne.auto remondis.30 Cm.narre pikkus ju andmist teadmanisi ,mis N.M. Nojah.N M.vist on kõvem teadmine kui lukksepa arusaamine. Kuid poldi pingutus võiks jääda siiski mõistuse piiridess

Mõistlik ongi asjad ettenähtud jõuga kinni keerata.
Vähemalt mis mootori remonti puutub.
Ratta mutreid võid suvalt käe tundega kinni väänata.

Alhambra kirjutas: ↑30 Jaan 2023, 21:11
Ratta mutreid võid suvalt käe tundega kinni väänata.

Ja sedagi ainult enda, mitte kliendi autol.
Tahad vastutada, kui tundega keeratud ratas jeehat teeb või siis klient rattavõtme tee ääres pooleks keerab?

t6nis3 kirjutas: ↑30 Jaan 2023, 17:25 Kuna tegemist on metall metalliga kokku (olgugi ,et alumiinium) ja poldid on M8. ei tasu ennast tehniliselt lõhki mõtelda. Keerad mutikad järkjärgult kinni TUNDEGA. Viimane ponnistus on tõesti tundega. Võtme saba on ca. 30 cm.pikk. Lihtsalt lobisen,et miks neid N M. taga ajada? Küsida muidugi võib alati ,kuid siiski tundub,et minnakse teatud küsimistest üle võlli.Ah noh lass olla.

Peab ikka küünarnukk olema, mis suudab kümnete erinevate mootorite kümneid polte õige jõuga kinni keerata.
Sellega võiks juba Guinessi rekordite raamatusse kandideerida.

jussike kirjutas: ↑30 Jaan 2023, 22:27

Alhambra kirjutas: ↑30 Jaan 2023, 21:11
Ratta mutreid võid suvalt käe tundega kinni väänata.

Ja sedagi ainult enda, mitte kliendi autol.
Tahad vastutada, kui tundega keeratud ratas jeehat teeb või siis klient rattavõtme tee ääres pooleks keerab?

Pole siiamaani juhtunud. Rattavahetamise teenust samuti ei paku.

jussike kirjutas: ↑30 Jaan 2023, 22:27

Alhambra kirjutas: ↑30 Jaan 2023, 21:11
Ratta mutreid võid suvalt käe tundega kinni väänata.

Ja sedagi ainult enda, mitte kliendi autol.
Tahad vastutada, kui tundega keeratud ratas jeehat teeb või siis klient rattavõtme tee ääres pooleks keerab?

Minu auto rattapoldid keerati teie esinduses niimoodi kinni, et ma ise puurisin poldid välja.
Enne kui küsid miks ma ise puurisin, sest mul ei olnud kaks nädalat aega oodata kuni teie mõnel lukksepal on vaba hetke selleks.
Järelikult sellele lukksepale ei meeldinud midagi (kasvõi see kuidas ma ise keeran polte kinni), aga turvapoldid olid ka jõuga kinni väänatud teie esinduses.
Loodan, et kellelgi võeti palgast oluliselt maha sellise vastutustundetu töö eest!

Njah, kurb kuulda sellist tagasidet. Kuna teemaga kursis ei ole, siis ei oska isegi vabanduseks miskit öelda....

Einoh, mis jutt see nüüd on, et lukksepp ei suuda käega panna enamvähem paika väänet. Juba sõnas njuutonmeeter on vihje kuidas selle numbrini jõutakse. Ma ise küll ei tööta lukksepana, aga kunagi sai nalja pärast proovi tehtud tuttavatega, et kui täpne kellegi käsi on. Kes ikka seda tööd teinud on, see paneb suht täppi ka käetundega. Kaant ja peenemat kraami muidugi sedasi ei teeks, aga rattapoldid vabalt.

jussike kirjutas: ↑31 Jaan 2023, 00:33 Njah, kurb kuulda sellist tagasidet. Kuna teemaga kursis ei ole, siis ei oska isegi vabanduseks miskit öelda....

Pole hullu.

JaanusVambola kirjutas: ↑31 Jaan 2023, 08:04 Einoh, mis jutt see nüüd on, et lukksepp ei suuda käega panna enamvähem paika väänet. Juba sõnas njuutonmeeter on vihje kuidas selle numbrini jõutakse. Ma ise küll ei tööta lukksepana, aga kunagi sai nalja pärast proovi tehtud tuttavatega, et kui täpne kellegi käsi on. Kes ikka seda tööd teinud on, see paneb suht täppi ka käetundega. Kaant ja peenemat kraami muidugi sedasi ei teeks, aga rattapoldid vabalt.

Jah ma ka õpilastega teen sellist koolitust. Alguses on poldid liiga kinni, siis jäävad poldid liiga lahti ja viimaks leitakse õige jõud üles.

Ei kõik ilus tore, ma võin ka ühte polti peale 5ndat korda tunde järgi õige NM kinni keerata aga no mootoris mingeid asju tundega kinni keerata ja seda soovitada ikka "maasikas". Eriti kui teemaalgataja tekstist jääb mulje, et tegemist pole eluaegse mehaanikuga. Lõpuks ilmselt midagi lahti ei tule, pigem on võimalus midagi pooleks keerata.

Tõnis on vana kooli mees ja "vene ajal" ei olnud moodsaid mutrivõtmeid ja programme, kust sai pingutusmomente vaadata. Iga mees toimetas kuidas oskas ja kuidas kogemust oli. Täna on olemas igasugu põnevad programmid, nagu Autodata, Haynes Pro ja sealt saab vaadata, kui suure jõuga võib mutreid ja polte kinni väänata. Samuti on olemas vastavad tööriistad, mis suudavad näidata, kui suure jõuga väänatakse polte mutreid. Seega milleks jalgratast leiutada ja pimeduses ekselda...

Ega keegi ei leiutagi jalgratast, aga kui paljud mehaanikud teavad seda, et pikenduse ja kardaani kasutamine mõjutab momentvõtme täpsust? Ja ma pakun, et väga paljud lukksepad ei tea ka seda, et peale igat kasutamist tuleb võti keerata algaendisse, sest muidu hakkab see valetama. Ei kehti digitaalsete kohta, aga ka neil on omad miinused. Seega, me kõik eksime, aga õnneks on kõigel ka mingi tolerants mille võrra võib eksida. Sellega tuli meelde see, et kunagi ammu sai ühel omegal vahetatud klappe ja kaas ja kõik muu käis kokku tunde järgi. Sõitis muretult mitu aastat veel kuni müüki läks.

kaupo51 kirjutas: ↑31 Jaan 2023, 20:01 Tõnis on vana kooli mees ja "vene ajal" ei olnud moodsaid mutrivõtmeid ja programme, kust sai pingutusmomente vaadata. Iga mees toimetas kuidas oskas ja kuidas kogemust oli. Täna on olemas igasugu põnevad programmid, nagu Autodata, Haynes Pro ja sealt saab vaadata, kui suure jõuga võib mutreid ja polte kinni väänata. Samuti on olemas vastavad tööriistad, mis suudavad näidata, kui suure jõuga väänatakse polte mutreid. Seega milleks jalgratast leiutada ja pimeduses ekselda...

Oleneb kui palju aega tagasi sa nüüd siis mõtled.
Ma koolis alustasin lugemist 1980 alates lukksepa raamatutest mis oli Eesti keelde pandud.
Enne sedagi oli piisavalt kirjandust. Muidugi seal olid võrrandid ja tabelid. Midagi pidi alati arvutama.
Olid ka sellised indikaator nõelaga võtmed (võti muuseas paindus läbi piisavalt ja nõel oli kinnitatud käepideme poole) mida oli vaja taatlemas käia.
Tänapäeval on juba remondi manuaalis kirjas kõik kenasti.

Igal sajal juhul keeran ma nt.teraspoldid alu sisse alati momentvõtmega.6. ja 8.mm poldid alu sisse ikka väga lihtsalt üle keeratavad.

Teras poldid kinnitad sisse alu sisse. See on teema väline tekst. Nukkvõlli plokk on siiski ,,kui said lahti lammutada,siis pane kokku tagasi. Mida need poldid siia tehnilisse osakonda puutuvad.?

Tõlget paluks..

t6nis3 kirjutas: ↑17 Veebr 2023, 16:16 Teras poldid kinnitad sisse alu sisse. See on teema väline tekst. Nukkvõlli plokk on siiski ,,kui said lahti lammutada,siis pane kokku tagasi. Mida need poldid siia tehnilisse osakonda puutuvad.?

Vohh, vot selline on läbi ja lõhki tehnikamehe teemasse postitus!
Ma näitan enda lastele ka seda, et kui ma sama kehva sisu hakkan tootma, võiks nad mu Šveitsi kaasaaidatud pikaune keskusesse puhkama viia.

Ainuke kasu neist postitustest on siis, kui ma tunnen, et mul vererõhk on madala võitu, loen paar (kolm on juba liiast) posti ja hopsti rõhk jälle paigas.