Ma ei oskanud korralikku pealkirja panna Tegelikult küsimus on selline:

Kas mingi roolivõimu pumba või roolilati vm. vea pärast võib hakata auto paremale poole kiskuma?

roolilati veapärast võib ta sul kiskuda ujuda jne.

Mul pump lekib õli, lati kohta ei oska täpselt öelda.

Ja kisub ainult paremale poole. ei uju ega midagi muud

Esimesena tuleks kontrollida kokkujooksu. Seda siis sillastendis.

Kui pump lekib siis see ei pane rooli kiskuma kuskile poole. Pigem läheb rool raskeks ja varsti ütleb ülesse.

rako kirjutas:Esimesena tuleks kontrollida kokkujooksu. Seda siis sillastendis.

Kui pump lekib siis see ei pane rooli kiskuma kuskile poole. Pigem läheb rool raskeks ja varsti ütleb ülesse.

Enne seda võib rehvirõhud üle kontrollida.

Hapnik kirjutas:

rako kirjutas:Esimesena tuleks kontrollida kokkujooksu. Seda siis sillastendis.

Kui pump lekib siis see ei pane rooli kiskuma kuskile poole. Pigem läheb rool raskeks ja varsti ütleb ülesse.

Enne seda võib rehvirõhud üle kontrollida.

Tõsi! Alati ei tule kõige lihtsamate asjade peale

rehvirõhku olen juba paar korda kontrollimas käinus ja natuke palju kisub selle jaoks et ainult rõhu viga oleks.

Sillastendis(laser) sai ära käidud ja minu arust kisub nagu rohkem kui ennem. Sai tegijaga kokku lepitud et kontrollib uuesti üle et äkki pani pange. Aga ma mõtlesin ennem üle kontrolliga et kas viga võib olla pumbas vm.

Kiskumise kohta nii palju et ta mitte vaikselt ei vaju paremale vaid ikka kohe tõmbab kohe kraavi poole.

mind hakkas ka tegelikult huvitama , kas roolilatt mõjutab midagi kiskumise suhtes aga loogiliselt ei tohiks ju aga see et roolivõimupump annab saba ja siis rool raskeks muutub on loogiline aga mis loogika on sellel kui rool muutub hästi kergeks , seda ma pole siiamaani lahti mõtestanud , kuna te siin juba kõik koos olete äkki keegi oskab mingi vihje visata kuhu suunas mõelda , kerge ehk siis nagu mitte volkarile kohane vaid veel kergem..

Kui peale sillastendi hakkas veelgi rohkem kiskuma, peaks rehvid kriitilise pilguga üle vaatama, kui ebaütlaselt mõne serva ikka ära söönud ja nüüd sild paigas siis võibki rohkem kiskuma hakata. Aga muidugi sillastendi kohta ütleks ka nii et 50:50, pidevalt paljudel pretensioone meie sillastendi teenuse pakkujatega, pole midagi teha kui pakutakse suure hurraaga teenust, ise sellest tööst mitte midagi teades.

Rehvid on korras, neid ta nagu söönud ei ole.

Rehvid on korras, neid ta nagu söönud ei ole.

Nagu ka rako ütles, siis tuleb kontrollida kokkujooksu. Samas kui sillastendis käid siis kindlasti küsida omale väljaprinti tulemustest. Väga paljud kohad reguleerivad sellistel autodel ainult kokkujooksu ja ülejäänule ei pruugi tähelepanu pöörata. Oli mul üks juhus VW T4 bussiga, kus kokkujooks oli küll pingi järgi paigas, kuid sõites tahtis auto vastassuunda korralikult ära pöörata, kui rooli lahti lasid. Tulemuseks oli see, et üks õõtsadest oli kõveraks sõidetud. Toe in/out(kokkujooks) ja camber(külgkalle) oli paigas, kuid caster(Ratta pikkikalle? Asetus koopa suhtes.) oli ühel pool väga paigast ära.
Lahenduseks oli ühe õõtsa vahetus ja sillastend. Selline viga tuleb suhteliselt lihtsalt välja nähes sillastendi väljaprinti.

Väga hea inff... nüüd tean mida küsida kui uuesti kontrolli lähen

numbriliselt ka siis , saad võrrelda , mis kraadid sulle prinditakse..

Käändtelje põikikalle mis avaldab primaarselt stabiliseerivat efekti väikestel
kiirustel jääb vahemikku: 4...19°
• Kiiruse kasvades muutub olulisemaks käändtelje pikikalde stabiliseeriv mõju.
Käändtelje pikikalle jääb enamasti piiridesse 1...6° ning esirattaveoga autodel on
see tavaliselt väiksem (1.65 +/-0.50 °)
• Positiivse külgkalde korral on ratta pöördetasapind kaldu väljaspoole, negatiivse
korral sissepoole, jäädes tänavasõiduautodel enamasti piiridesse 0...3°
• Rataste kokkujooks kompenseerib põhiliselt vedrustuse hoobade ning liigendite
deformeerumisest tingitud ratta veeretasapinna kaldumist. Kokkujooks jääb
tavaliselt piiridesse: +/- 2° (positiivne esiveo, negatiivne tagaveo korral)



Edit: seda rooli kergeks muutumist ei oska keegi kommenteerida ? (peab roolivõimuõli vist veidi välja laskma siis )

Elustan vana teemat oma sarnase probleemiga.

Nimelt olen eelmise suve lõpu ja selle kevade võidelnud oma vana Jetta rooli müsteeriumiga.
Auto sai eelmine kevad roolivõimu külge(koos kõigi uute otste, liigendite ja sarniiridega ja uute rehvidega) ja kui rohkem sõitma hakatud sai hakkas häirima rooli keskasendi ümbruses väga kergeks ja tundetuks muutumine. Keskasendist suuna muutmiseks peab ikka arvestatavalt keerama enne kui efekti andma hakkab.
Algul sai vana kooli võtetega sild paika pandud. Ei tundunud õige. Sillastendis käidud. Oli peaaegu paigas aga peale seda ikka muutust polnud.
Sõidab ideaalselt otse, ei kisu, rehvi ei söö(6000+ km jooksul pole täheldanud), ülevaatuse sillastendis mingeid lõtke vms pole, roolilatis lõtku ega leket pole...

Uuesti roolilatti vahetama hakkama või?

Kui suur on seisva mootoriga rooliratta vabakäik?

Töötava mootoriga rooli pealt mõõtes ca 6mm.
Seisva mootoriga tundub vabakäik lähenevat 30-le kraadile.