Olen enda autosid ise värvinud ikka aastate jooksul korduvalt, niiet üldiselt on enamik probleeme omal nahal läbi elatud.
Aga nüüd sai esmakordselt ostetud tutikas *b kategooria" uks, mis on väljast krundiga üle lastud, aga seest täiesi haljas.
Ehk siis küsimus - kuidas seda seest poolt ära värvitakse nii, et see kohe roostetama ei hakkaks? - püstoliga sinna sisse nagu ei mahu kuidagi.

Kereõõnsustesse lastakse vaha pika kõrrega, äkki sellist kõrt ära kasutades mingi krunt sisse lödistada See ei piserda otse torust välja vaid ümber ringi laiali, äkki kuidagi õnnestub ära pusserdada. Hiljem lase mingit kerevaha sisepind täis

Huvitav, mis masinale tehakse B-kategooria uksi?
Siiani on nähtud ainult tiibu, karpe ja kapotte.

Ok, tegemist ei ole küljeuksega, vaid tagaluugiga ja ega ma muidugi 100% kindel ei ole, et see B kat on, aga tundub nagu selline veidi rohmakas tükk.
Mingi kõrre peale ma ise mõtlesin ka põgusalt, aga ikkagi tundub kahtlane, et ma sellega suudan kõik ära katta sealt seest poolt - mingi tala on ka veel seal keskel ees.
Mõtlesingi, et huvitav, kuidas profid sellele probleemile lähenevad - loogiliselt võttes peaks ju mingi lihtam ja töökindlam selgitus sellele tegevusele olema.
või ongi nii, et ei värvitagi ja lastakse seda vaha sisse?

Ilmselt pole profid veel B-luuki näinudki. Mina oma 25a-se keretööde karjääri jooksul pole igatahes kohanud. Kust selline asi üldse välja aeti?
Arvatavasti ei juhtu suurt midagi kui tuiskad püstoliga nii palju sisse kui saad ja pärast kerevahaga pritsid täis. Sama teema on ju küljekarpide ja piilaride vahetamisel keevisliidete puhul, sinna sisse ju ka peale keevitamist värvima ei pääse, lastakse korralikult vaha ja asi säilib.
Ja endiselt huvitab, mis masinaga tegu.

Tagaluuki lased püstoliga grafiit õli mille hulka on ca 30 % lisatud hanguvat õli.Ehk oli see õli automaailmas.

Tõnn, aastal 1981 tegime isaga 01 põhja ära järgmise retseptiga - 5l kasutatud mootoriõli M10G1 kuumutasime heeringakarbis pliidil ning sinna hulka sulatasime karbitäis plastiliini (sinna läksid ka kõik juba valmisvoolitud figuurid õe kapi pealt..). Auto põhi pesta puhtaks, kuivatada ning valmis mõgin kanda pintsliga pinnale ja rattakoobastesse. Aasta pärast kontrollida tehtud töö kvaliteeti ning vajadusel korrata. Omas ajas hea lahendus sest muud polnud võtta.

Mis auto luugiga tegu. ?

Kui luuk on seest päris haljas ja roostekirmet veel pole siis mina võtaks pika varrega pintsli ja möklaks kruntvärviga niipalju üle kui võimalik. Ja peale luugi väljastpoolt värvimist uhaks karbivahaga ka üle et poeks valtside vahele ja nurkadesse kuhu pintsel ei ulatunud. Olen kasutanud ka kahurimääret segatuna atf-ga. Kuumalt kannan pintsliga peale ja hiljem veel kuumaõhufööniga lasen sulama, selliselt valgub määre igalepoole võimatutesse pragudesse kuhu muidu ligi ei pääsenud

Miks sa t6nn arvad, et ma pole seda tööd teinud?
Olen ja üle kümne aasta, kuni tervis enam füüsilist tööd ei lubanud teha.
Saa juba aru, et ajad on edasi liikunud ja väga palju tehnoloogiaid ja materjale on muutunud. Keevitust kasutatakse järjest vähem, järjest enam kasutatakse kerepaneelide vahetusel liimimist ja neetimist.

Jussike.Üllatus küll,et nii noor mees tunnistab.Tervis ei luba füüsilist tööd teha. Neliteist aastat olen foorumit lugenud. Oled jutujärgi olnud koguaeg pintsak lipslane. See selleks. Peaasi,et ei solvuks (minule,kui autoremondi lukksepale valgekraed ei meeldi). Pappi küsivad,kuid reaalset tööd ei tee. No juss. Suhtleme ikka positiivselt edasi.

Kuule, sa ei ole mingi arvamusliider siin ja pole üldse sinu asi minu vanuse ega tervise üle targutada.

Kahurimääret ostsin kevadel Tartus Fixusest. Hind oli vist alla 10 euri kg. Müügil on teda olnud ka Sepa turu autokaupade poes.

Mida te selle kahurimäärdega tänapäevaste korrosiooni- ja värvikaitse materjalide valiku juures teete? Nagu mainiti - need ajad kui kaamelisi...a ja hülgerasva segu autole külge aeti (kuna midagi polnud ju saada..) peaksid jäädavalt möödas olema. Ainuke asi mida olen kasutanud ustesse-luukidesse ja küljekarpidesse laskmisel on vana hea grafiitmääre kuna sellel on erakordne ronimisvõime erinevatesse uuretesse ja pleki vahele ning siiani väga hea kaitsevõime. Ning kastitäis Saksa DV grafiitmääret (Globo või Karipoli toodang?) oli ka pööningul üle. Viimase auto tegin küll jah Krowniga.

Tänapeavased autod on P läinud oma tsingitud keredega. Värv peal ei püsi.

t6nis3 kirjutas: ↑22 Juul 2022, 21:16 Tänapeavased autod on P läinud oma tsingitud keredega. Värv peal ei püsi.

Muide, su Vento on ka tsingitud kerega,

Ei ole õnneks.

Kas see nitro paas on mõni uus eesti maavara?
Nitro värv pole kuskile kadunud, sest mõnda autot võib siiani selle värviga värvida.
Selle tsinkimise poole pealt on Tõnisel isegi õigus. Tavaliselt kusilt detaili äärest värv lihtsalt laperdab.

JaanusVambola kirjutas: ↑23 Juul 2022, 08:48 Kas see nitro paas on mõni uus eesti maavara?
Nitro värv pole kuskile kadunud, sest mõnda autot võib siiani selle värviga värvida.
Selle tsinkimise poole pealt on Tõnisel isegi õigus. Tavaliselt kusilt detaili äärest värv lihtsalt laperdab.

Ha-ha, naljamees. Leidsid ühe trükivea, loe oma tekst ka üle.
Mõtlesin, et tehas ja professionaalsed keretöökojad lõpetasid nitro kasutamise. Kodus võid oma nitroga edasi susistada.

Teemasse. Loogika vastane on see,et ,pimetat, nurka vaja värvida ,kus pole silmailu ja kus on pidev niiskus. Ainult Õli.

jussike kirjutas: ↑23 Juul 2022, 15:37

JaanusVambola kirjutas: ↑23 Juul 2022, 08:48 Kas see nitro paas on mõni uus eesti maavara?
Nitro värv pole kuskile kadunud, sest mõnda autot võib siiani selle värviga värvida.
Selle tsinkimise poole pealt on Tõnisel isegi õigus. Tavaliselt kusilt detaili äärest värv lihtsalt laperdab.

Ha-ha, naljamees. Leidsid ühe trükivea, loe oma tekst ka üle.
Mõtlesin, et tehas ja professionaalsed keretöökojad lõpetasid nitro kasutamise. Kodus võid oma nitroga edasi susistada.

Nooh, ma ei teagi kus kuuri all g klassi mersusid siis värvitakse. Viimase otsa g võib olla ka vesivärvidega värvitud, aga eelnevad mitte.

etnies858 kirjutas: ↑23 Juul 2022, 19:10 No, mis 3ndas riigis neid g klassi merusid värvitakse siis kui Euroopa direktiivid keelavad kasutada nitro baasil värve tootmises?

Alati on erandeid. Proovisin netist mingit viidet ka leida, aga ei leidnud. Paar erandit oli veel, aga ma isegi ei mäleta enam mis need olid.

Põhiline jutu mõte minul on,et auto sise küljed,mis ,,hauduvad,ega pole silmailu,lase korrosiooni kaitseks õli kiht peale. Õli koostise nuputab iga auto sõber koos nõuandjaga ise välja. Poest saate ainult algmaterjali. Ega niilihtne see pole. Auto ei ole ettenähtud musta numbrit kasutama. Minu jetta saab 3a. pärast musta numbri. Tekib küsimine,et jah noh,mis edasi. Lauri (G T I) kes oli siis seitsmene,teab,et töö sai tehtud,ja väga hästi pidas. Ei tasu kiruda materjalite kohapealt vene aega. Euro tahab ainult raha,venelane pani mõtlema,kuidas edasi. Nii tegime.